Istusin mina rahulikult bussis, kaks peatust veel koduni jäänud, kui bussil kästakse seista ja oodata, kuni rattamaraton möödub. Viis minutit oodatud, nüüd on bussijuhil ju kiire! Minuga samas peatuses läheb tavaliselt maha pool bussis olevast rahvast. Sellele vaatamata sõidab juht tuimalt peatusest mööda. Vajutan nuppu mille peale bussijuht pidurdab. Tulemus? Vanemas eas naine, kes on minust 3 korda oma massiga üle, lendab minu otsa nii, et ta vihmavarjuga saan ma vastu vahtimist, ühe käega lööb ta mul hinge kinni ning lisaks pean ma ta veel oma ainukese vaba käega kinni püüdma. Ja nüüd arvake kui hea oli mu tuju kui ma koju jõudsin...
Retsepti ei viitsinud otsida ja täitsa hea tuli teine. ^ ^
Jõudsin tagasi ja pesin nõud ära, sest ma mõtlesin, et äkki oleks vanematel hea meel :D
Jah, mina pesin nõud ära.
Jah, mina pesin kõik nõud ära.
Jah, see väärib aplausi.
Ma tänan :)
Aga ka siis ei õppinud ma keemiat, siis ma läksin rattaga sõitma ja tegin paar pilti. Ja avastasin taaskord, et sääskedel on minu poole tugev tõmme. Ma olen meelitatud -.-