Pages

Monday 30 June 2014

“Will looked horrified. "What kind of monster could possibly hate chocolate?”

Juba neli päeva olen üritanud leida aega blogimiseks, aga võta näpust, jõuan kodus ainult koristada ja süüa teha. Täna võtan lõpuks end kokku ja üritan meenutada, mida ma nii meeleheitlikult blogida tahtsin..
Mälu veab alt, vanainimene juba. Pean valima pensionifondi ja no mitte ei tea mille järgi ma seda peaksin vaatama. Majandusklass, aga ikka täiesti saamatu.

Ma olen kahes kohas poole kohaga tööl, nii et ei saa vinguda, et mul igav suvi oleks. Isegi kui Eesti suvi keerab täiega ja bikiine pole isegi hakanud välja otsima. Augustis läheme Saksamaale masendusest shoppama.
Avastasin, et tööl saan endale smuutisid kokku keerata ja nii ma Nordes vast hakkangi Rimist puuvilju kokku ostma ja siis blenderdama vaiksete tundide ajal. Ja muidugi saab head kohvi. Täna käisime koos teiste suvetöötajatega kohvikoolitusel ja saime tehnika ka paika.

Instagrami kvaliteet :)


Juuni keskel panin endale sõiudueksami aja: esimene vaba aeg oli muidugi augusti alguses. Tore, nüüd siis tiirutan niisama isaga aiapoodides. Isegi kui ma linnas autoga veel väga ei orienteeru, siis Hortesed ja muud puukoolid ja aiapoed ning nende vahel sõitmine on mul nüüd üsna selged. Täpselt enne eksamiaja kinnitamist leidsin endale veel super sõiduõpsi ka, kahju, et enne ei võtnud end kokku ja õpetajat ei vahetanud.

Mis veel vahepeal toimunud on...

Tegin väikse grillika enda pool: naised, vein ja söök. Kokkamise poole pealt katsetasin peekoni-paprika marinaadis kanašašlõkki, grillitud virsikuid ja röstciabattal pestolaadset möksi. vot.
Kanašašlõkk, mida me Karoliga kiirmarineerisime, tuli tõsiselt hea. See seletas ka hiiglaslikku söödud lihakogust viie inimese kohta.
Retsept ise asub siin.

Virsikud, mis olid grillitud või ja meega, sobiksid hästi liha kõrvale, aga selleks ajaks kui virsikud grillilt ära tulid, oli liha juba kadunud.

Meie leivamääret ei saa ma päris pestoks nimetada, sest selle eesmärgiga ma teda ei teinud. Plaanis oli teha pastakaste, aga siis selgus, et pastat meie kodus ei leidu. Sai siis muud moodi ära söödud ja kõik olid väga rahul :) "Pesto" koosnes basiilikust, üleöö leotatud india pähklitest ja päiksekuivatatud tomatitest (koos õliga).


Kaisa tegi veel hiljem banaani-šokolaadi-martsipani keeksi, mis oli überhea ja ma olen juba 2 korda seda kodus ka teinud. Esimene kord avastasin, et võid ei ole ja panin kookosõli ning tegin väiksema koguse. Sellegipoolest ei jõudnud ma pildistamiseni, sest esiteks, ma unustasin ja teiseks, see söödi kohe ära.
Teine kord olin targem: ostsin või, tegin õige koguse ja tegin kohe pilte.




Ülejäägist said muffinid


Varsti tahaks midagi suvikõrvitsatest teha, sest neid on meil juba paar tükki peenras valmis saanud. Tuleb otsida uusi ja huvitavaid retsepte ;)

Ahjaa. Viimase aja väljas söömise kogemused:
  • Käisime Türgi söögikohas Rävala puiesteel. Nimi oli minu jaoks hääldamatu ja meelde ka ei jäänud, aga koogid ja küpsetised nägid head välja. Ostsin 2 pisikest baklava tükki. Kreetal sai kunagi proovitud, kuid olen alati arvanud, et Eestist ei saa sama head kraami. See seal oli aga peaaegu sama hea :)
  • Eile sai käidud Gruusia restoranis vanalinnas. Tellisime adjaruli hatšaburi ja kanašašlõkki. Tõeliselt hea elamus ja väga väga toitev. 



Sellega siis praegu kõik. Kuidagi mitte minulik postitus seekord: vähe pilte ja rohkem teksti.

TranslationI’ve been wanting to blog for days but I’ve been a bit short on time. When I am home, all I have time for is cooking and cleaning. By the time I found time to blog I completely forgot what I wanted to write...
I guess choosing my pension fund makes me lose my memory. It is hard being an adult, huh.

I can’t whine about having a boring summer, since I have two part-time jobs which I really enjoy. However I have to whine about the “Estonian summer.” I haven’t even bothered searching for my beach gear since there probably will not be an opportunity to sunbathe or swim. Horrible.

This is the reason why I planned a trip to Bremen this August. Depression shopping.

Despite the weather I still organized a small BBQ with my girls, wine and awesome food. I made chicken kebobs with bacon marinade, grilled peaches and pesto (or sth like that). Darn good.
Later Kaisa made some cake with Vana Tallinn liqueur, banana, marzipan and chocolate. That was even better. Since that night, I’ve made this cake twice. 


That’s about it for today J

Sunday 22 June 2014

Crème brûlée

Kui ma selle kreembrülee ahju panin, siis ma kartsin, et see läheb aia taha. Täna on lihtsalt selline ebaõnnestumiste päev. Emps naeris mu üle, kui ma kokkasin, sest mul oli tõesti pea laiali otsas..

Aga välja tuli teine :)

Järgmine kord teen paar muudatust, aga muidu täitsa asjalik plönnike. Tegin paar kiiret pilti:





Suve alguse elamused




Kui ma ei eksi, siis eile algas ametlikult suvi. Ilm oli pooleldi perfektne: päike oli, aga tuul meenutas pigem veebruarikuud kui jaanipäeva. Siiski. Suvi on suvi ja suvega peab seostuma spontaansus. Nii üritan ka mina võtta sellest lühikesest kolmekuulisest puhkusest nii palju kui võimalik.

Niisiis, tooksin välja suve esimese päeva suurimad "elamused" ja "avastused"

Trummipõrin.

Parim raamatuelamus

On nagu polePärast paaripäevast raamatu mõttetult kotis kaasas tassimist, tegin täna lugemisega algust. Arvestades fakti, et selle raamatu andis mulle mu vanaema, siis olin ma väga positiivselt üllatunud. Mõnus lugemine täis spontaanseid reisikogemusi ja huumorit. Soovitan 16+ inimestele.

Kirjeldus Apollo kodulehelt:
"Debüütromaanis „On nagu pole“ kirjeldab Alan Adojaan enda uskumatuid ja hullumeelseid seiklusi ning analüüsib oma kummalisi suhteid ja veidraid inimkaraktereid. Nende otsa komistab ta millegipärast pidevalt, trippides ringi lõbu, töö ja armastuse otsinguil. Esimeses osas sööstab autor tundmatusse Brasiilias ning pärast seda, kui ta ühe päevaga miljoni kaotab, lähevad asjad ainult hullemaks. Üks absurdne juhtum ajab teist taga. Alan tutvub vulgaarse džässidiiva, gangsterite ja pärakupostiljoniga, korraldab Rios tänavaröövi, peab lahinguid Cabo Frio ahvidega, kohtab eestlasi, külastab erinevaid patuurkaid ja riskib eluga. Sellele järgneb veidi rahulikum periood Hollandis, kuhu autor läheb oma kriisi seljatamiseks ülikooli õppima. Hollandis võitleb ta tuvidega ja rongifirmaga, põletab närve Briti lehmikuga, armub itaalia tüdrukusse. 
Pärast magistrikraadi omandamist järgnevad taas hullumeelseid juhtumisi täis Brasiilia-reisid. See raamat viib sind lennule kohtadesse või olukordadesse, kuhu tavaline inimene ei satu ja lajatab mõnusa huumori, äraspidise elufiolosoofia ning omapärase maailmavaatega. Konkurentsitult selle aasta lõbusaim lugemine."


Miks mul võttis kaks päeva, et raamatut lahti teha? Sest ma olin veel liiga sügaval eelmise raamatu maailmas. Amanda Hocking kirjutas kunagi ennemuiste (2012) sellise teose nagu "Torn". Peab tunnistama, et ma ei olnud sellest enne ostmist midagi kuulnud ning kaane järgi oleksin oodanud hoopis teistsugust sisu. Raamatu soetasin Paavli kaltsukast, kust ma ikka tavaliselt kõik oma võõrkeelsed raamatud soetan. 
Oleks muidugi olnud tark guugeldada enne, kui osta, sest PEALE läbilugemist avastasin, et tegemist oli triloogia teise osaga. Minu kummardus autori ees, sest ma ei saanud arugi, et mul mingi osa infost puudu on, ma arvasin, et story peabki vaikselt lahti kooruma...
See raamat hoidis mind mitu ööd järjest üleval, ignoreerides oma juba niigi väsinud silmi.



Parim joogielamus

Minu sünnipäeval viis Karl mind Sushihouse'i sööma, kus me avastasime tõelise "wow" efektiga veini. Lahkusime sealt siiski vaid teadmisega, et tegemist on punase ploomiveiniga. 
Kuna ma juhtumisi olen nüüd täisealiste pundis, siis tuli ka ära teha see uhke hetk kui saan näidata müüjale oma dokumenti. Tulemus: oodatud uhke tunde asemel tunnen ennast vanana ja veini kõrvale peaks avama vast ka pensionifondide võrdlustabeli.
Vein mille ma ostsin oli ka ploomivein, kuid seekord valge. Tegemist oli mahedama ja vähem magusa verisooniga punasest ploomikast. Ma pole päris kindel, kas tegu on sama firma veinidega, aga igal juhul on need väga mõnusad limpsimisjoogid :)



Parim toiduelamus

Tulin just paar tundi tagasi töölt koju ja, nagu viimastel päevadel kombeks, ootas mind külmkapis jälle midagi uut ja huvitavat. Eile saatsin emale sõnumi, et poest toodaks salatimaterjali. Selle all mõtlesin näiteks mingit juustulaadset toodet, mida kasvuhoonest saadud salati hulka segada. Koju jõudes oli laud täis pähkleid ja kommi. Peaaegu...
Täna aga leidsin külmkapist Gourmet Clubi röstikaraski, mis on tehtud täistera odrajahuga ning saaremaa või karulauguga. Nime Imre Kose olin küll kuulnud, kuid siiani ei osanud ma teda väga millegagi seostada. Nüüd ma oskan :)
Võibolla oli mul lihtsalt kõht tühi ja kõik oleks hästi maitsenud sel hetkel. Aga see karask, röstitult, peale määritud karulauguga võid...




Ja nii ma oma võileivast ilma jäingi...



Veel pean ära mainima Kaisa tehtud keeksi banaani, Vana Tallinna jäätiselikööri, martsipani ja muu hea kraamiga. Väärib kordamist :)

Parim istun-siin-ja-naudin-elamus


Mulle meeldib töötada rannabaaris, isegi kui tuul tahtis täna padjad ära viia, rääkimata menüüdest. Üks hetk jõuab eestlastele kohale, et ei tasu juunikuus paradiisiilmast unistada ning nad patseerivad randa ka jaheda ilmaga! Suvi on lühike, ei ole aega ilma suhtes valiv ollla.
Eilne päikseloojang oli jalustrabavalt ilus ning ma kirusin end pikalt, et mul kaamerat kaasas polnud. Illustreerin siiski telefoni pildiga, mis vähemalt iseloomustab midagigi :)
Ka täna istusin pärast tööd rannas kott-toolis ja lugesin raamatut: isegi kui õues tundub külm olevat, siis bleedi sees ja päikse käes soojenedes on ikka mõnus küll!


Parim peoelamus

Tulekski hakata suvel võimalikult palju kultuursetel üritustel käima. Siiani on minule kõige suuremat elamust pakkunud Bastioni aias toimuv iga-teisipäevane salsapidu. Paadunud salsafriigina ei saanud ma jätta ka seda tantsupidu katsetamata. Ma ei olnud ikka paar-kolm nädalat tantsinud, aga see tunne oli super!
Kui ma muidu olen, ütleme ausalt välja, kohvisõltlane, siis salsa suudab minu kofeiinilaksu asendada, isegi üle trumbata :)
Pilt tuli kuskilt Google otsingust. mina ei oma :)

Sellised on minu emotsioonid suve esimeste päevade kohta. Lähiajal vist nii rohke mulaga tekstiga postitust ei tule, aga ehk suve lõpus teen jälle taolise postituse uute söökide, jookide ja kohtadega ;)

Ilusat jaani!

Tuesday 17 June 2014

Hingetõmbeaeg ehk Eesti suvi

Võtsime eile enne minu tööpäeva algust taaskord ette jalutuskäigu randa, et teha väikemehest paar pilti. Jagaks neid ka teiega. Numpskar :)



Täiesti kogemata tabatud, kuid minu lemmik 

Tänane ilm on kordamööda kas väga päiksepaisteline ja ilus või siis sajab rahet ja tuul tahab inimesed tänavatelt ära pühkida. Seetõttu jäi ka minu tänane tööpäev ära. Saan lubada endale ühe kodus lebotamise päeva. Ning mida muud oma vaba ajaga peale hakata, kui kokata :)
Leidsin külmikust sinihallitusjuustu ning otsustasin kokku keerata kiire salati. Muidugi ka oma-aia maasikad, kurk ja spinat!

Oliiviõli ja palsam ehk kaste in the making...



Tavaliselt ma salatiretsepte üles ei kirjuta, vaid teen iga kord midagi veidi erinevat, kuid selle lihtsalt peab säilitama. 


      Mida vaja läheb?
   Spinat või muu salatiline
   Kurk
   Maasikad
   Sinihallitusjuust                                                          
   Sarapuupähklid                                                      
     Kaste
   Oliiviõli
   Palsamiäädikas
   Mesi
   Sool
   Pipar

Rebi spinat väiksemateks tükkideks, tükelda kurk ja maasikad. Murenda peale juust ning kaunista sarapuupähklitega (kui on viitsimist rohkem vaeva näha, võib pähklid ära röstida). Tee valmis kaste ning sega kõik kokku.

Nomnomnom :)


Sunday 15 June 2014

"Smile while you still have teeth"

Astusin ka nüüd täisealiste sekka! Peab mainima, et mu sünnipäev tõesti oli perfektne ning üllatusi täis :)
Blogisse ma sellest kahjuks ei kirjuta, sest nii ilusaid hetki ei oska ma nende vääriliselt sõnadesse panna.

***

Eile, täpselt viis minutit enne tööle minekut klõpsisin mõned pildid imearmsast Riianist. Järgmine kord tuleb varuda rohkem aega (ja päiksepaisteline ilm).




Täna käisime pikki järjekordi ja suuri inimmasse nautimas tänavatoidufestivalil Telliskivi Loomelinnakus.




Poisid jäävad ikka lasteks :)
 Täna oli lausa päike väljas, tekib väike lootus, et Eestimaa suvi ei olegi päris hukas. Ehk jõuab veel road tripidel ära käia!


Wednesday 11 June 2014

MYC ehk topelt kohv ja minimaalsed unetunnid liiga tarkade inimeste keskel


Alates eelmisest teisipäevast, 3. juunist kuni tänaseni olin ma Soomes Millennium Youth Campi raames ning ümbritsetud (esialgu hirmutavalt)  tarkade inimestega 31 eri riigist. Ma ei hakka iga päeva kohta eri kokkuvõtet tegema, pigem kirjutan välja juhtumid, mis mulle kõige rohkem elamusi pakkusid või uued teadmised, mida ma siit küllaldaselt kogusin.


  • Käisin esimest korda lennukiga Helsingis. Pool tundi lendamist ehk vaevalt jõuab lennuk õigele kõrgusele, kui ta juba maanduma hakkab. Süüa ka ei anta sellise lennu puhul...
  • Iga õhtu möödus lõkke, (sääskede), kitarrimängu ja kooslaulmiste saatel, mõnel päeval rohkem kui teistel. Korra sai ka korralikult saunas käidud ja vihtlemise ajal välismaalaste emotsiooni jälgitud. Koomiline. Aga nemad olid väga rahul.
  • Süüa sai 3 korda päevas pluss hilja õhtul oli hilisõhtune snäkk, pluss väiksed snäkid seal vahel. Kuidas on võimalik nii palju süüa.. Samas see nägi tõesti välja nagu tippklassi restoran ja ka toidud nägid superhead välja.
  • Kohv oli kogu aeg valmis, mu kofeiinikogused suurenesid märgatavalt. Pole ka imestada, et soomlased tarbivad päevas keskmiselt 4,9(!) tassi kohvi. Ja sinna kõrvale käib miljon erinevat piimasorti(rasvatu, 0,5%, 1,5%, 2,5%, täispiim, laktoosivaba piim jne), mis ajab ühe põlise eestlase kergelt segadusse.
  • Mu grupi inimesed olid alguses suhteliselt vaiksed, sattus selline grupp lihtsalt. Laagri keskpaigas said kõik juba päris hästi läbi ja juttu jagus. Mainin ära, et olin Food Science and Technology rühmas ja meie ülesandeks oli töötada välja prototüüp pakendist, mis oleks optimaalne värske toidu pakendamiseks. Värskeks toiduks me valisime liha (beef), mis meie arvates vajab kindlasti suurt tähelepanu nii oma kõrge hinna kui ka keskkonnamõju tõttu.
  • Mu igatsus reisimise järgi aina kasvab, miks mitte Tšiili või mingi muu kauge paik :)
  • Mu toakaaslane oli parim asi siin laagris. Vähemalt üks avatud ja lõbus inimene, kellega saab samas ka kõigest rääkida (Brasiillane siiski) :)
    Ta jõudis esimesel päeval (õigemini öösel) kell 3. Ürita siis ennast veenda, et tegemist pole murdvargaga ja pole vaja kurikat välja otsida.
  • Meie mõisahoone... wow. Megamõnus tuba, restoran, saunamajake, jõusaal, suur ala kaetud metsa, jõe ja sirelipõõsastega. Siin on linnades ka sirelipõõsad, ma armastan seda lõhna!
  • Külastasime Helsinki ülikoole (Aalto ja Helsinki). Kõik näeb väga hea välja, uuem tehnoloogia ja hea õppejõud.
  • Avamistseremoonial pidas kõne ka endine Soome president Tarja Halonen. Tema kui isiksus on nii inspireeriv, ta tuleb kõigest välja hea huumoriga ja joonistab hästi (kui ta kuulab parajasti kellegi kõnet, siis ta joonistab samal ajal ka sellest isikust portreed).

"Learn everything about something and something about everything"

  • Krevetid on peaaegu putukad, miks me siis putukaid ei söö? Need on hea valgu allikas. Euroopas öeldakse, et see pole mõeldud inimestele söögiks, samas kui vähemalt 2 millionit inimest sööb seda igapäevaselt. (Üks probleem, mida seminaril arutati)
  • Puutusin kokku paljude inimeste ja ekspertidega, kes lihtsalt armastavad oma ala. Näha neid oma tööst rääkimas on tõesti inspireeriv.
  • Tegin Eesti kohta esitluse ja Liisa lasi neile muusikat. Ma olin närvis, nii et ma ei mäleta mis ma kokku rääkisin. Oli suhteliselt spontaanne faktide ette ladumine kerge huumoriga. Teised pärast isegi kiitsid, seda ma ei osanud küll oodata :) Ja Kalevi komme kiitsid ka paljud, eriti läks neile peale valge šokolaad.
  • Käisime vaatamas Start-up Sauna nimelist ettevõtmist, mis on nagu Soome versioon Silicon Valleyst. Üritus venis veidi pikale, aga muidu oli igati asjalik kogemus.
  • Unustasin täiesti, et Soome on siin samas, rääkisime Liisaga oma jutte kui keegi äkki meile "tere" ütles. Loota ju võis, et eesti keeles rääkimine annab privaatsust juurde. Tuli välja, et üks eesti noormees on siin grupijuhiks. Väga ootamatu juhus :D
  • Olime kohalikus seikluspargis ehk saime ise teha nullist lõket, lasta vibu, ehitada parve ja läbida takistusradu:

  • Käisime paljudes workshopides, aga mulle meeldis üks, kust räägiti MRI asendusversioonist. Väga kallis masin, aga põnev tehnoloogia.
  • Teadlaste gurmee: vedelas lämmastikus külmutatud vahukommid.
  • Prahas oli selline ettevõtmine: koguti kokku 1 päeva pärast aeguv riis restoranidest ja poodidest, sellest tehti risotto ja anti nendele, kes ise ei suuda end piisavalt toiduga varustada. Selle tagamõte oli näidata, mida kõike saaks teha selle toiduga, mille me lihtsalt tuimalt ära viskame.
  • Tuleviku pakendid suhtlevad su külmikuga ja "parim enne" märked pakenditel on vana viis märgistamiseks ja sellele on leitud ka asendusi.
  • Ocean plastic- Soome firma maksab kaluritele, et need koguksid vees ulpivat plastikut ja siis see taaskasutatakse.
  • Minu superhüpertoredad rühmajuhid olid Emma ja Oskari:

  • Valgus on kahjulik teatud toodetele, sest see on energiaallikas. Eriti käib see rasvaste toitude kohta. Näiteks humal, mis on õlles, on tundlik valgusele. Nii et õlle hoidmine lahtiselt kuskil kohvikulaual, muudab üpris kiiresti selle maitset. Sama käib punase veini ja piimatoodete, küpsiste ja pähklite kohta. Ei tohiks osta läbipaistvas pakendis pähkleid ja juustu. Oleneb muidugi ka sellest, kui kaugel on toode riiulil valgusallikast. Farmi piimapudelid näiteks on läbipaistvad, see on esimene asi, millele ma mõtlesin kui me sellest teemast rääkisime
    Kartul läheb valguse käes roheliseks: see ei näita, et kartul on toores, vaid see onmürgine, sest see sisaldab solamiini(?). Roheliseks muutub kartul juba peale 5 pärva valguse käes hoidmist.
  • Soomes on gluteenivabade toodete valik nii hea. Igal pool on neil isegi mitu valikut..
  • Õpingud Soomes on tasuta, aga baka on praeguse süsteemi järgi soome keeles.
  • Meie eksperdid tõid meile väiksest šokolaaditehasest 2 kilo šokolaadi. Diabeetik olen varsti.
  • Saime galal oma projekti tutvustada ja oma ideid seletada. Raske on rääkida inimestele üldiselt, kui sa tahaks nii väga laskuda detailidesse ja rääkida kõigest, mis sinu arvates hea on.
    Hea toit, eri riikide saatkondadest olid esindajad kohal ja nägime taas oma eksperte ja mentoreid, kes on nii armsad ja ootavad mind sinna varsti õppima :)
  • Kui paljudes poodides on kiirkassad, siis ühes Soome kassas on "slow lane" ja see on kõige populaarsem atraktsioon kogu poes. Sinna lähevad vanemad ja aeglasemad, ratastooliga inimesed või inimesed, kellel on aega palju. Seal on isegi tee- ja kohvinurk ning diivanid. Ja jutukas teenindaja.



Praeguseks on kõik. Tuleb hakata kohvrit lahti pakkima ja siis saab lõpuks oma unevõla tagasi teha :)



Sunday 1 June 2014

Koogipäev



Esimest korda see aasta tegime emaga rabarberikooki. Õigemini mina rohkem pildistasin, kui olin abiks. 
Kõige tavalisem rabarberi plaadikook on üks mu lemmikkooke. Selle koogiga lihtsalt ei saa mööda panna. Ainult üks puudus on, et ühe tükiga ei suuda kunagi piirduda (ükskõik kui suur see tükk on).




Kaadritagune:
Sest täna siiski kleidi kandmise päev :)
Ignore the awkward pose.