Kesk-Vietnam

Algne plaan oli Vietnami keskosas ööbida nii Hoi Anis kui Da Nangis. Jooksvalt siiski tegime oma plaane ümber ning sõitsime ööbussiga hoopis paar tundi lähemasse linna Huesse. Veetsime mõne mõnusa tunni seal ning edasi transporteerusime erinevate imeviisidega Hoi Ani. 

Hues elas viimane Vietnami kuninglik dünastia ning me saime avastada kunagise uhke linna jäänukeid. Loomulikult saime ka hästi süüa. Hues kohtasime esimest korda head inglise keelt, VÄGA toredaid ja sooju inimesi ning ajalist täpsust. See kandus edasi ka Hoi Ani. Eks näis, kas see jääbki Kesk-Vietnami eripäraks.

Lonely Planeti sõnul on Hue-Da Nang rongisõit üks ilusamaid. Ilusaid vaateid oli ehk 20 minutit 3.5 tunnist, aeglasemat sõitu pole enne kogenud. Saad maksta rohkem raha ja sõita aeglasemalt kui bussiga. Ei kordaks.

Olime Hoi Ani üpris vähe aega ette broneerinud ühe armsa kodumajutuse. Google hinnang 4.9 ja booking.comi andmetel 9.6/10. Sisse astudes nägime väga armsat basseiniala ja olime väga elevil. Ainuke häda oli, et tuppa astudes oli tunda hallituse lõhna ja tolmu võtmine pole ka kohalikel eriti hästi käpas. Jõudsime kohaliku tädiga kokkuleppele, et piirdume ühe ööga ning järgmisel päeval otsisime endale uue elamise. Väga kahju oli lahkuda, hommikusöök oli väga mõnna!

Esimene söömaaeg Hoi Anis, turistihinnad igal pool

Eesmärgiks oli end Hoi Anist läbi süüa ilmselgelt.

Bahn myd ehk võikud, soolakohv ja kookoskohv.

Esimene koht, kus saime päriselt vietnami klassikalist kohvivalmistamise meetodit kogeda. Et te teaks, piimakohv on siin riigis kondenspiimaga. 

Üllatuseks osutus järgmises elamises hoopis maailma väiksus. Ootamatult sattusime samasse majutusse minu kolleegiga, teisi eestlasi pole me oma reisi jooksul veel kohanud. 

Meie naabriteks olid kanad ja kukk. Kukk oli väga häälest ära ja kires enamus ööd.

Linn ise oli palju turistikam kui ma arvasin. Inimesi oli palju ning iga nurga peal tahtis keegi ikka midagi sulle maha müüa. Eriti tuntud on Hoi An kusjuures oma rätsepate ja nahameistrite poolest, neid poode on loendamatul hulgal linna peal laiali. Seejuures on siis turisti kunst teha selgeks, kes päriselt pakub kvaliteetset materjali olukorras, kus kõik Google arvustused tunduvad olevat kinni makstud või AI genereeritud. Sama kehtib ka söögikohtade kohta, keskmine hinne tundus olevat 4.9-5.0.

Kauplemise kunsti me ikka õpime, ei ole ju südant efektiivseks kauplemiseks. P-l õnnestus isegi ametlikus prillipoes hinda kaubelda. Ma isiklikult arvan, et neil õnnestuks turistilt rohkem raha kätte saada, kui nad kasutaks hinnasilte.

Üks väga armas Prantsuse fotograafi algatatud pärimusmuuseum.

Käisime siidikülas, kus õppisime siidi valmistamise kunsti. Nägime erinevaid etappe siidiusside eest hoolitsemisest kuni toodete valmistamiseni. Õpetati, kuidas siidi ära tunda ning selle eest hoolitseda. 

Viimaseks päevaks jätsime väikse tuuri, mis hõlmas koos kohalikuga turul käimist, kookospaadi sõitu ning kokandustundi. Tegime koos valmis 5 käigulise lõuna: kevadrullid, vietnami pannkook, pho, kalaroog ning papaia-kanasalat. Turult valitud puuvilju sõime loomulikult ka. Väga väärt kogemus piinlikult väikse summa eest.

Edasi ootab meid Nha Trang, mis kahjuks on peamiselt meie idanaabrite puhkuspaik. Järgmised päevad on siin riigis uusaasta pidustused ja kõik ärid on kinni. Meie võtsime endale veidi luksuslikuma ööbimise ja loodame, et idanaabritele ikka midagi on lahti jäetud. Teti tõttu oli lennupiletite kättesaadavus kehv ning loksume parasjagu taas ööbussis.