Teine päev!
Hotell oli väga meeldiv (hotel Moserwirt). Majutuse valisin strateegiliselt, et saaks sõita mugavalt 15 minuti kaugusel asuvasse UNESCO nimekirja kuuluvasse Hallstatt linnakesse. Linn ise oli tõesti armas ja nad on üritanud selle võlu säilitada ja autosid linnas minimaliseerida. See tähendab, et linna ümbruses on väga suured parklad ja tänavatel pidevalt reguleerijad. Sildid vaatamisväärsuste juures muidugi vihjasid sellele, et kohalikud pole linna populaarsusest vainustatud.
 |
| Selle vaate pärast on Hallstatt kuulus, nö postkaardi vaade |
 |
Taaskord tõdesime, et jõudsime napilt piisavalt vara, sest auto poole jalutades nägime jälle suuremaid masse.
Lootsime ka teisel kaldal ujumas käia, aga veetemperatuur oli 14 kraadi. No ei tahtnud riideid seljast võtta.
Mis seal ikka, hakkasime järgmisesse baasi kulgema. Tee peal olid lihtsalt imelised vaated, mida ei ole võimalik adekvaatselt jäädvustada.
Tee peal leidsin koha, kus saaks suppi süüa! Ja struudlit muidugi ka.
Ööbisime Kaprunis, mis on Austria kõrgemate tippude lähedal asuv suusakuurort. Sarnaselt Serbiaga oli suvisel ajal suusakuurortis viibimine veidra vaibiga. Lisaks on kohalikku asulat reklaamitud kui paradiisi, mis toob kohale rohkem välisriikide esindajaid. Täpsemalt on koraanis paradiisi kirjeldatud kui lumiste tippudega mägedega ümbritsetud järve.
Küll aga oli sealt jalutuskäigu kaugusel üks kuru, jalutasime selle ka läbi.
 |
| Sigmund-Thun Klamm |
 |
| Esimesed šnitslid |
No comments:
Post a Comment