Malaga

Malaga oli kõige soojem linn meie plaanis ja viimases hotellis pidi olema katusebassein. Kahjuks oli see täpselt hoolduses meie ööbimise ajal. Rääkisin meile välja väikse upgrade tänu millele meil oli rõdu ja omaenda väike bassein. Muidugi oleks vesi võinud veel soojem olla, seega peamiselt käis seal suplemas P. 

Üldiselt oli väga tore hotell ja täitsa kahju oli, et meil ainult üks öö reisi lõpus sinna plaanitud oli. Ja mul oli endiselt gastriit ja ei saanud lõpuni välja olemist nautida. 

Linnast tegime üllatuslikult vähe pilte. Enamus kaadrid on viimase hommiku Alcazari külastusest:

Kõige mõnusama tapase koha leidsime ka alles Malagast. Kahju, oleks tahtnud veel tulla!
Jah hispaanlased söövad frititud baklažaane mee/siirupiga.

Tagasiteel jäi õhtusöögi aeg täpselt Zürichi lennujaama. Nautisime siis Šveitsi hindu.

Selleks korraks mõnda aega kõik. Järgmised postitused arvatavasti juba teistsuguse seltskonnaga :)

Ronda ja külakesed

Sevillast edasi sõtisime jälle külmemasse kliimasse ja avastasime mõnda nö "valget küla". Andaluusia valged linnad ehk Pueblos Blancos on rida valgeks lubjatud linnu ja suuri külasid Lõuna-Hispaania Cádizi ja Málaga provintside põhjaosas, enamasti Sierra de Grazalema looduspargis. Järgmised kaks ööd tahtsime veeta Ronda linnas, aga minnes tegime pausi esiteks Zahara de la Sierra ja seejärel Setenil de las Bodegas külades. Taaskord oli tegemist riigipühaga - kolmekuningapäeval oli rahulikum ja vaiksem seal kandis, üksikud kohad olid avatud.

Zahara kaugusest

Alustuseks alustasime kohe lossi juurde ronimist

Toidu osas palju valikuid polnud, aga söödud sai. Üks väga näljane kiisu nillis ka meie liha.

Kui Zahara küla asus mäe peal, siis meile üllatusena Setenili külale lähenesime hoopis ülevalt ja suur osa külast oli ehitatud mäekülje sisse. Kauaks me ei jäänud, sest no lihtsalt väga külm oli ja tahtsime valges ikka Rondasse kohale jõuda.

Rondasse jõudes oli valgus väga idülliline ja saime näha väga ilusaid vaateid.

Ronda on tuntud just selle silla pärast, aga oli ikka täiesti ootamatu kui kõrgel see sild ja linnake asus.

Õhtusöök oli täpselt nii lihtne, korra reisi jooksul pidi!

Uus päev uued vaated! Paljud tulevad siia linna ainult väljasõiduks ja ööbima ei jää. See, et olime Rondas kaks ööd andis meile võimaluse tähtsamaid kohti avastada rahulikus tempos ja natuke ka lihtsalt puhata.

Esimesel päeval ütles meie majutaja, et nad saavad hommikusööki ainult väga hilja pakkuda. Läksime siis kohalikke kohvikuid avastama.

Selliseid võikusid nad söövadki sageli hommikuks. Meil olid keerulisemad komponendid (jamon-juust ja omlett-tomat), aga kohalikud söövad sageli ka näiteks lihtsalt tomatipüree või võiga oma saia. Aga no hea võiku oli! Odav ka, kogu asi läks nats üle 10 euro maksma ja seal juures sõi Patrick värskelt meie nina ees jala küljest lõigatud jamoni.

Kõht täis läksime kohe Ronda pulliareeni ja sealset muuseumi vaatama. Seda sporti/kunsti me ei toeta, aga vanima Hispaania areenina oli see parim koht vähemalt selle prakitka mõista üritamiseks.

Vahepeale üks kahtlase väärtusega toidukogemus. Sealt sai arvatavasti mu gastriit alguse.

Käisime silda altpoolt ka vaatamas, kus need kuulsamad pildistamiskohad on. No tegelt oli ülevalt kihvtim!

Õhtusöök oli ühes ehtsas ja kohalike seas ka populaarses tapase kohas. Suur osa taldrikutest maksis 1,4 eurot, krevettide puhul laristasime 5 euroga.

Ronda jätsime maha just sellise vaatega parklast. Kõik oli pilve sisse mattunud ja oli isegi kahju ära sõita.

Sevilla

Sevilla oli meie kõige pikaaegsem baas. Tegemist oli ka väga suure linnaga, kus muuseume ja tegemist jagus. Samas ei jätnud ta meile üldse suurlinna tunnet. Esimene pilt oli kohe burgerist, sest jõudsime linna näljasena ja linna parim burger tuli ära proovida!

Esimesed kaks päeva olid vihmased, oodatust veel rohkem vihmased. Ostsin endale siis esimeseks suveniiriks vihamvarju.

Korra piilusime enda kodupoodi

Leidsime lõpuks väikses mõõdus Hispaania pühademaiuse. Roscón de reyes on Hispaanlaste küpsetis, mida nad söövad kolmekuningapäeval. Valdavalt müüakse seda suure rõngana, selline 1-2 kg mõõdus. Õnnestus leida üks (küll gluteenivaba) variant ka kohvikust. Ütleks, et mõnusam kui vastlakukkel.

Kartulit on võimalik süüa siin iga toidukorraga, siin oleme meie järjekordse patatas bravas portsuga.

Kuna kõik oli kinni, siis ajatäiteks vaatasime ühe palee ära, Palacio de las duenas

Peamised kaks vaatamisväärsust, mille Sevillas plaani võtsime olid Sevilla katedraal ja Real Alcazar (üks Hispaania kuninglike pere residentsidest). Saime igal pool natuke järjekordades passida isegi talvisel hooajal ja hoolimata piletite ette ostmisest. 

Ootame Alcazari minekut

Järgmisena läksime kohe suurt platsi ja parki avastama (Plaza de espana + Parque de María Luisa).

Kiire söögipaus. Oli märgata, et ühel hetkel jooksis kogu restorani rahvas minema - ka meie liikusime siis paraadi vaatama.

5. jaanuaril toimub Hispaanias mitmeid kolmekuningapäeva paraade. See oli kindlasti üks huvitavamaid kultuurikogemusi. Saime näha, kuidas nii lapsed kui täiskasvanud lähevad täiesti hasarti kui kommi rahva sekka loobitakse. Ja kommi loobiti terve paraadi vältel, kl 16-22 kulges paraad näiteks läbi Sevilla. 

Selle päeva lõpuks olime me nii palju kõndinud, et viimasel õhtul snäkkisime toas ja puhkasime. Järgmisel hommikul plaanisime juba järgmisesse linna sõita. 

Ahjaa, väga tähtis: