Granada

Otse lennujaamast sõitsime oma rendiautoga Granadasse, et aasta viimane päev seal veeta. Hispaania linnades muidugi käib parkimine peamiselt maa-alustes parklates, kus parkimistingimused võivad olla väga erinevad. Saime enda hotellile lähimas parkimismajas viimase koha, aga sinna parkimine oli paras kunst (mida küll inimesed ilma parkimisanduriteta tegid!).

Konsulteerides tänapäeva number 1 reisikorraldaja chatGPT-ga, soovitas ta Granadat muuhulgas sellepärast, et seal on mitmeid jõuluturge. Neid me väga avatuna ei kohanud ja kui osaliselt kohtasime, siis tundusid need veidi lahjad. Nägime küll ka mitmeid lastele suunatud talviseid mänguväljakuid, sh sai linnapargis snowtubega sõita.

Õues võis küll jahe olla, aga meil oli hotellil katuseterrass koos soojendusega basseiniga. Soojendus oli küll leige, aga päevasel ajal seal mõni supleja leidus.

Lumised tipud!

Enne minekut muretsesin, kas ikka süüa sel õhtul leiame. Vana aasta õhtul on paljudes kohalikes söögikohtades aastalõpu õhtusöögid, mis vajavad ette broneerimist ja meie hotell meid selle osas väga hoiatas. Reaalsuses aga tegime hilise lõuna/varase õhtusöögi täiesti muretult.

Traditsiooniline härjasaba hautis

Ja seajalg!

Vahemärkusena, et talvel on apelsinihooaeg ja kõik Hispaania linnakesed (mõni rohkem, teine vähem) on täis apelsinipuid! Õnneks uurisime välja, et need on mõruapelsinid ja süüa väga hästi ei kõlba. Ega neid korjata ei tohi ka, kuigi osad linnad korjavad need ise kokku ekspordivad Inglismaale mõruapelsini marmelaadi tegemiseks!

Avastasime Granadast ka araabiapärase linnaosa, sest Lõuna-Hispaania ajaloos on moslemitel väga suur roll. See kajastub nii arhitektuuris kui toidumaastikul.

Siia vahele mõned vaated õhtusest Granadast. Seal oli küll loendamatult miradore ehk vaateplatvorme. 

Õhtusnäkiks olid seekord churrod. Jäid (peaaegu) viimasteks, sest pärast oli väga raske olla. Mina magasin kuni keskööni ja siis jooksime kiiruga veel ilutulestikku vaatama.

Üks meist tegi ka vana aasta lõppu ühe talisupluse. Ei saanud ikka basseini kasutamata jätta.

Ja nii see uus aasta tuli!

Uus päev! 1. jaanuar olid linnas paljud kohad kinni, seega pigem rahulikult kulgesime mööda linna. Õhtul käisime flamenkot vaatamas Granada Sacromonte linnaosas, mis on tuntud oma koopasse ehitatud kodude poolest. See eeldas jälle natuke mäest üles ronimist. 

Päeval julgesime lõpuks minna kohalikumasse tapase kohta - see eeldas kohalike massist läbi surumist, et tellimust esitada. Kommentaariks mu vanaemale - peabki palju "ebatervislikke" frititud asju sööma kui tooreid asju süüa ei tohi :) Aga mereannid olid jube head.

Viimasesse hommikusse jäi Granada tuntuim piirkond, Alhambra. Pileteid me küll ei saanud, sest hakkasime oma reisi plaanima veidi vähem kui poolteist kuud ette ja siis olid juba piletid välja müüdud. Jääb tulevikuks see käik, sest Granadasse tuleks iga kell tagasi ja see pidavat olema ikka väga kuulus vaatamisväärsus. Õnneks oli seal ka alasid, kus sai kenasti tasuta jalutada ja täiesti nägemata meil see ala ei jäänud.

Viimane amps enne autosõitu!

Üks aastavahetuse selfie siia lõppu