Beara poolsaar

Kenmare majutus oli ilma hommikusöögita, seega kõik kolm hommikut rüüstasime oma kohalikku kohvikut. Lõpuks proovisime menüüst ära pea kõik tooted, esimesel hommikul nautisime kohapeal ja järgmistel hommikutel esimese ilusa vaate juures.

Võtsime suuna poole tunni kaugusel asuvale Garnish island nimelisele saarele. Teel nägime täiesti imelisi vaateid nii autost kui väikse praami pealt.

See kiisu on saarekese töötajate nimekirjas ja tema roll on kahjureid hävitada!

Saarel oli väga soe ja niiske tänu Golfi hoovusele. Üleüldse nägime Iirimaal palju palme, sest olenemata jahedast ilmast on kliima selliste taimede jaoks piisavalt ühtlane!

Edasi sõitsime mööda Beara poolsaare rannikut. See on rahulikum võrreldes väga turistikate Dingle ja Kerry poolsaarega ning kohalike arvates on see isegi erilisem kui eeltoodud poolsaared.

Parim hetk: Esimene hingemattev vaade.

Iirimaaga harjumine ehk kõik valel pool

Dublinis viidi meid lennujaamast bussiga autorenti. Protsess võttis omajagu aega, oli näha, et ka töötajad olid kurnatud. Lõpuks saime auto kätte, esimese 1.5h sõidu tehtud vasakpoolses liikluses ja jõudsime Kilkenny linna. Jalutasime ringi ja lasime näljal suunata  end pubitoitu tarbima. Kuna tegemist oli laupäevaga, siis olid kõikjal live muusikud, nii ka antud pubis. Üllatavalt hea alkoholivaba õlle valik oli ka, vaadist guinness 0 maitses natuke isegi mulle.

Kilkenny promenaad meenutab veidi Tartut

Mitte üldse fotogeeniline bangers & mash

Kella 20ks jõudsime hoopis Thomastowni, kus meil oli väike B&B broneeritud. Sõit sinna kulges põldude vahelt ja linn ise oli väga väike ja rahulik. Lehmi ei pidanud kaugelt otsima. 

Majutus ise oli üpris vanas kivimajas, aga kõik vajalik oli olemas ja omanik tõi hommikul meile ka mitmekäigulise hommikusöögi.

Lehmad tõesti kohe linna servas

Iirlaste traditsiooniline hommikusöök koosneb praetud valgust, peale esimest hommikut mina enam seda süüa ei jaksanud. Matkapäevadel on see muidugi mõistlik kütus enne pikka ja ettearvamatut päeva.

Parim hetk: Kilkenny pubis istumine, söök, live muusikud ja esimene (alkovaba) guinness. 

Lõuna-Iirimaa

Tänaseks olid liiklusreeglid juba enam vähem selged, aga õnneks on kõikjal pidevalt ka meeldetuletused

Esimesel võimalusel sõitsime edasi, sest vahemaad on pikad. Meid ootas Rock of Cashel, mis on üks tuntumaid Iirimaa ajaloolisi ehitisi. Mina ISIC kaardi omanikuna saan igal pool tudengihindu nautida ja selline kaart nagu Open Heritage Card maksab mulle aastaks 10 eurot. Tsiteerides Casheli piletimüüjat "my GOD what a bargain!". Võtsime seal tunnise tuuri, mis andis kogemusele väga palju juurde. Giid rääkis tõesti hästi ja seda nii sisulises mõttes kui aktsendi mõttes.

Järgmisena sõitsime lõpuks sinna, mille pärast vähemalt mina Iirimaale tulin - loodusesse. Nautisime kaljuseid vaateid Ardmore matkarajal. Tuul oli metsik, aga vaade siiski imeline.

Iiri maitsed

Teel järgmisesse öömajja külastasime veel paari sadamalinna. Samal ajal läks ilm aina trööstitumaks.

Cobh oli meie jaoks täielik üllatus. Oma esimesse reisikavasse me teda ei plaaninud, aga miskipärast eelmisel õhtul otsustasime selle siiski kavasse lisada. Majad olid värvilised, jäätis oli olenemata vihmasele ilmale kosutav ja meile leidus üks parkimiskoht.

Kinsale sadamalinna jõudmise ajaks oli üldiselt väga märg olla. Tegime jalutuskäigu värviliste majade vahel ning ronisime sooja autosse tagasi.

Cobh

Vahepeal jõudis nähtavus halveneda

Kinsale

Õhtuks jõudsime oma uude pesasse Kenmare linnas. Leppisime kokku, et seal võib ka tulevikus ööbida ja lääneranniku avastamiseks on see üks logistiliselt paremaid baase. 

Parim hetk: Ardmore kaljurada

Iirimaa 2024

Kinkisin P 30. juubeliks talle hea söömaaja ja viskituuri Dublinis. Hiljem pileteid otsides tundus ainult Dublini pärast Iirimaale lendamine täielik raiskamine ja venitasime reisi 9 päevaseks ringreisiks. Puhkusepäevad olid sätitud suvesse,  seega lootsime ka head ilma. Sügiseks oli piletite saadavus parem ja hinnad täiesti teisest klassist, aga mõtlesime, et küll seda sügisest reisi jõuab ka tulevikus teha. Kohale jõudes muidugi selgus, et Iirimaal on parasjagu läbi aegade halvim suveilm.

Meie trajektoor on planeeritud järgnev:

1. päev: maandumine Dublinis, Kilkenny avastamine ja majutus Thomastownis

2. päev: Rock of Cashel, jalutuskäik lõunaranniku kaljudel, Cobh, Kinsale ja majutus Kenmares

3. päev: Beara poolsaar, majutus Kenmares

4. päev: Kerry poolsaar, majutus Kenmares

5. päev: Dingle poolsaar ja pikk sõit Doolini majutusse

6. päev: Moheri kaljud, majutus Galways

7. päev: Connemara rahvuspark, majutus Galways

8. päev: sõit Dublinisse

9. päev: Dublini kultuuripäev

10. päev: varahommikune lend Tallinna

Liiklus on loomulikult siin riigis valel pool. Õnneks sellega harjus peale esimest päeva juba ära ja meie väike Toyota teenis meid väga hästi. Liikluskultuur on siin ka väga viisakas! Teedel ei sõida keegi maksimaalse lubatud kiirusega, maanteedel sõidetakse valdavalt 20 km/h aeglasemalt. Signaali laskmist pole kordagi siin riigis kuulnud.