Desenzano del Garda, vaieldamatult minu esimese kahe siinviibitud nädala tipphetk. Veetsin seal ainult veidi üle 24 tunni, aga iga kord paneb sellele kohale mõtlemine mind naeratama.
Lahkusin Veronast varem kui plaanitud. Miskipärast ei tekkinud sidet selle linnaga ja ma ei tundnud üldse süümekaid kui juba teisel päeval minema sõitsin. Esimene rongisõit Itaalias möödus valutult ja üllatavalt täpselt. Rongijaamas võttis mind vastu minu kohalik võõrustaja, kes on arvatavasti kõige külalislahkem inimene, keda olen kohanud.
Veidi kosunud ja jalga puhanud, sõitsime motikaga lähimasse linna, Sirmionesse. Vaatasime üle sealsed väiksed tänavad ja turistimassid. Sirmione oli üks linn, kus ma keeldusin jäätist ostmast. Seni olen igas linnas jäätise ära proovinud, aga siin oli ruutmeetri kohta lihtsalt liiga palju jäätisemüüjaid. Tundus, et üksteisele ära panemine seisneb pigem kvantiteedis kui kvaliteedis.
Peale kiiret tuuri läksime tagasi apartmenti ja valmistasime suure pidusöögi. Olgu, olgem ausad, meie lõikasime juustu ja host tegi ülejäänud. Nagu ütles Vittorio: tegemist on Itaalia klassikalise aperatiiviga " spritz, salaami, parmesan ja vene neiu".
Mis puudutab meie ööbimist, siis see tuli mulle suure üllatusena. Nimelt on minu hosti näol tegemist ühega nendest vähestest kohalikest, kes soovivad elada turismikompleksis. Seega oli meie käsutuses kolm basseini ...
Ja loomulikult järv ise.
Teisel päeval hakkas teine neiu juba vara hommikul edasi väntama, mina aga läksin hostiga järgmist vaadet nautima. Sinna oli küll korralik 30 min motikasõitu, aga 30kraadises kuumuses on särgist läbi puhuv tuul parim jahutus.
 |
| Pastamäed? |
 |
| Kui sa tahad pakki nätsu, aga valik on liiga suur |
No comments:
Post a Comment