Selle postituse pealkirja põhjuseks on minu viimase päeva kogemus. Kogu Veneetsias oldud aeg oli temperatuur väga kõrge ja päike liigagi ere. Esmaspäeval oli taevas aga kergelt pilves ja tänu sellele oli jalutamine palju meeldivam. Tagasiteel korterisse nägime lähenevat suurt pilve, mis meenutas tornaadot. Sellele järgnes turistide paaniline karjumine ja eri suunades jooksmine ning ringi lendav liiv. Hiljem selgus, et tegu on nende tavalise tormiga ja läheb varsti üle. Paari tunni pärast lubati järgmist. Sweet.
 |
| Lisage pildile heliefektid: tuul ja karjuvad asiaadid |
Veneetsia ise oli täis pastat ja palju jalutuskäike ning tänavate labürinte. Ööbimine oli paras urgas, aga vähemalt sain näha kohalikku elustiili.
 |
| Oliivid ja juust ja VALIK! |
 |
| Väikeste tänavate rägastik |
Üks lemmikuid kohti Veneetsias oli minu jaoks Burano. Tegemist on väikse värviliste majadega saarega. Värvide järgi eristasid kohalikud kunagi oma maju, tänapäeval on nende elumajadest saanud turismiobjekt.
Murano oli ka kena, aga Torcello mulle nii suurt emotsiooni ei jätnud. Eks olime juba terve päeva lagipähe päikesega kõndinud.
Käisime ära ka Lido saarel, nö kohalik rannasaar. Šokeeriv oli see, et majad olid tavalised nagu igas teises linnas, ei mingeid kanaleid ega Veneetsialikku arhitektuuri. Käisime rannas, jutustasime veidi kohalikega ja tulime tulema. Eestlasena pole liivarand mulle midagi uut. Arvatavasti see seletab, miks Lido mulle sügavat mälestust ei jäänud. Eelistan rahulikke inimtühju lahesoppe Eestis :)
 |
| Päikeseloojangud Veneetsias <3 |
Ciao!
No comments:
Post a Comment