Liechtenstein

Wikipedia sõnul kuulub Liechtenstein Euroopa kääbusriikide hulka. Selle pindala on 160 km² ja rahvaarv 38 896. Pindalalt on maailmas väiksemad riigid ainult Vatikan, Monaco, San Marino, Tuvalu ja Nauru. Esimesed kaks on meil külastatud, nüüd jääb siis üle Tuvalu ja Nauru külastamine..

Esimese pausi tegime pealinna juures. Kõndisime lossi juurest alla kesklinna, sõime seal kohvikus kiire lõuna ja ronisime tagasi üles. Pealinnas oli väga soe ja parklasse jõudes olime piisavalt väsinud, et kahelda plaanitud matka teostatavuses.

Sellegipoolest sõitsime Malbuni, mis on riigi tagumises otsas (ja hästi kõrgel). Otsustasimegi rajale mitte minna, sest hooti sadas ja rada oleks võtnud ca 5 tundi. 

Stausee Steg

Ööbimine oli valitud Liechtensteini lähedale arvestusega, et lõpetame matkarajal üpris hilja. See tähendas, et asulas oli täpselt üks pood ja üks resto. Ostsime poest kohalikku juustu ja sinki ning panime netflixi taustaks. Poest tulles juba müristas ja tuli palju välku, koju jõudes algas padukas.

Küla oli ka piisavalt väike, et teel poodi tulid lehmad vastu

Hotelli jõudmine läks napikaks

Tervisetoit

Tirol

Ärkasime Kapruni hotellis ja polnud kindlad, kas plaanitud matk on sel päeval tehtav. Kohvi kõrvale tegime ka otsuse, et paneme oma panused järgmise majutuse ümbruses paiknevatele radadele. Järgmiseks korraks üritaks ka meelde jätta, et selliste ilmadega võib kasu olla spontaanselt majutuste valimisest, et saaks sõita sinna, kus vihma on parasjagu vähem.

Vaade Gerlose alpiteelt

Teel saime teada, et Austria tollivinjett ei kata kõiki teid. Et saaksime sõita soovitud linnade vahel, tuli maksta lisaks 12.5 euri. Võtsime siis juba maksimumi ja tegime paar peatust vaate nautimiseks.

Eesmärgiks võtsime Innspruckist vähem kui poole tunni kaugusel oleva matkaraja. Mäe peal lubati väikest lompi ja head vaadet. 

Hea oli lõpuks rajal olla.

Esimene puhkepaus, lehmade seltsis muidugi.

Mäele jõudes avastasime, et boonusena on lombi ümber ka lehmad ja hobused! Nendega kaasas käis pidev lehmakella heli.

 

Vaikselt hakkas taas pilve minema ja järgmiseid tippe vallutama ei hakanud, kulgesime tagasi alla. Kokku matkasime umbes 3 tundi. 

Ludwig

Innsbruck jättis armsa ja puhta mulje. Läheks hea meelega veel. Linna parim burks ei olnud eriline elamus kahjuks. 

Austria 2025

Teine päev! 

Hotell oli väga meeldiv (hotel Moserwirt). Majutuse valisin strateegiliselt, et saaks sõita mugavalt 15 minuti kaugusel asuvasse UNESCO nimekirja kuuluvasse Hallstatt linnakesse. Linn ise oli tõesti armas ja nad on üritanud selle võlu säilitada ja autosid linnas minimaliseerida. See tähendab, et linna ümbruses on väga suured parklad ja tänavatel pidevalt reguleerijad. Sildid vaatamisväärsuste juures muidugi vihjasid sellele, et kohalikud pole linna populaarsusest vainustatud.

Selle vaate pärast on Hallstatt kuulus, nö postkaardi vaade

Taaskord tõdesime, et jõudsime napilt piisavalt vara, sest auto poole jalutades nägime jälle suuremaid masse.

Lootsime ka teisel kaldal ujumas käia, aga veetemperatuur oli 14 kraadi. No ei tahtnud riideid seljast võtta.

Mis seal ikka, hakkasime järgmisesse baasi kulgema. Tee peal olid lihtsalt imelised vaated, mida ei ole võimalik adekvaatselt jäädvustada.

Tee peal leidsin koha, kus saaks suppi süüa! Ja struudlit muidugi ka.

Ööbisime Kaprunis, mis on Austria kõrgemate tippude lähedal asuv suusakuurort. Sarnaselt Serbiaga oli suvisel ajal suusakuurortis viibimine veidra vaibiga. Lisaks on kohalikku asulat reklaamitud kui paradiisi, mis toob kohale rohkem välisriikide esindajaid. Täpsemalt on koraanis paradiisi kirjeldatud kui lumiste tippudega mägedega ümbritsetud järve.

Küll aga oli sealt jalutuskäigu kaugusel üks kuru, jalutasime selle ka läbi.

Sigmund-Thun Klamm

Esimesed šnitslid