Firenze

Peale kaht päeva Roomas kibelesime juba Firenzesse. Kiirrongiga saab sinna 1.5 tunniga ja rong ise oli väga mõnus,need istmed kohe tõmbasid su endasse. Hetkega olime kohal!

Meie B&B tuba polnud valmis, seega läksime kohe liikvele. Olime küll rääkinud, et täna võtame rahulikumalt ja teeme vähem samme, aga saime lõunaks kogemata kõik suuremad vaatamisväärsused vaadatud. Firenze on muidugi pisem ka kui Rooma. 

Lõunaks läksime armsa Kärdi soovitatud restosse, kus saad 12 euro eest 2 käiku, pool liitrit veini ja vee. Ja eelroog pole väike salat, see on hunnik pastat ja pearoaks siis proteiin.. Aga esimest korda sõin selle reisi jooksul midagi, mis ei sisaldanud jahu! 

Pätu sööb magu, see on siin linnas võga tavaline. 

Tegime jälle ühe lõunaune ja õhtul ekslesime linnas, s.t. otsisime söögikohta nii kaua, et kell oli juba liiga palju. Aga lõpuks leidsime ühe koha väga hea pitsaga! See oli siis ka meie esimene pitsa sel reisil. 

Õhtul sai jalad seinale visata, ikka kultuurselt! 

Öösel terroriseeris meid üks sääsk, nad on siin vaiksemad, aga valusamad :(

Parim hetk oli pitsa lauda jõudmine. 

Max temperatuur jäi 30 piirile, kusjuures tuli ka paar kohatut piiska vihma. 

Samme tuli 29 637

Palverännak, teine päev

 Teine hommik. Jalad ei olnudki kanged eilsest palverännakust. Fun fact, Vatikanist peaks saama palverännaku tõendi kui üle 100 km sinna jalutad. Kui me oleksime sama tempoga päeva veel kõndinud, siis me oleks selleni küündinud 😅

Hommikusöögikohad olid kinni ja mapsi ei saanud nende osas usaldada, ei tea kas nädalavahetuse või augusti tõttu. Meil oli kella 9.20ks sätitud Colosseumi timed entrance ja seega kiiruga leidsime lõpuks ühe kohviku. Kõige tipuks oli seal ka Rooma parim espresso minu arvates. Kahjuks me tormasime sealt ainult läbi ja alustasime turistimasside sees kõndimise päeva.

Colosseumisse ja Vatikani muuseumisse ostsime pileti ette, seega ma ei oska arvata, kui pikad järjekorrad olid. Hirmutatakse küll Roomas nende põhiliste vaatamisväärsuste järjekordadega, väidetavalt küündivad 3-4 tunnini. Ei ole näinud neid järtse, et uskuda, aga see pre-booking fee oli seda kindlustunnet väärt. Peetruse kirik jäi Vaticanis näiteks vaatamata, sest me ei suutnud seal hommikul vara kohal olla. Päeval 2-3 paiku olime seal kandis ja see järjekord oli küll mega. 

Nägin eelnevalt kommentaari, et "Colosseum on küll maailmaime, aga kas ta on sellist piletihinda väärt". Mul tekkis küsimus, kas nad käisid ikka ka Foorumi ja Palantinuse mäe ka läbi. See ala on massiivne ja võttis meil kokku ikka üle kolme tunni ja me isegi ei lugenud kõiki silte läbi ja Palantine mingid nurgad jäid kindlasti käimata.

Fun fact, praegusel ajal on Colosseumi ümbruses liiklust piiratud. Tööpäeviti masinad seal kandis sõita ei tohi, nädalavahetustel lubatakse ainult kaherattalisi. Nimelt mõned aastad tagasi puhastati Colosseumit, maksis kuskil 33 miljonit ja põhiline löga oli tekkinud heitgaasidest. Rõve.

Ma kasutasin Colosseumi, Foorumi, Vatikani ja Sixtuse jaoks sel päeval Rick Steves'i audiogiidi. Ma ei jaksaks kõike ainult lugeda ja tore on, kui keegi kõik vajaliku kõrva räägib ja lisaks suuniseid ka annab. 

Arutasime rännaku ajal järjekordselt kaarti silmates, et kas keegi on võtnud reisi eesmärgiks kõik "sa oled siin" täpikesed kaartidelt ära nühkida. See oli pidev joon erinevate vaatamisväärsuste kaartidel. 

Camo

Selle ala massiivsust on raske pildile saada. 

Vett jõime selle päeva jooksul vist mingi kümme pudelit. Rooma on täis veevõtukohti, seega iga natukese aja tagant panime pudelid jälle täis. Ikka oli väga dehüdreeritud tunne. 

Edasi tuli otsida toitu. Esiteks leidsime koha, mis pakub 2 suuruses tiramisud topsikeste sees kaasa võtmiseks. Võtsime ühe klassikalise ja ühe pistaatsia, eluhea.

Käisime mõne sammu veel ja siis leidsime ühe Salumeria, kus oli jällegi saia ja lihalisi pakkuda. Nad rõhusid intensiivselt sellele, et pole lauateenindust, isegi joogi ja klaasi võtsid endale ise. Vabanduseks oli, et "meie juures olemine on teekond". Aga toit oli hea ja konditsioneer ka. 

Nagu öeldud, plaanitud Peetruse kirik jäi ära. Tuli välja, et sel päeval kinnitati ka uued kardinalid ametisse, palju uhkete kuubedega mehi-naisi kõndis ringi. Väidetavalt sel ajal järjekord ei liigu ka, seega hea, et me sinna seisma ei läinud. Ehk siis paavst oli enne meid kohal ja kirikusse ei saanud. Tegime Vatikanile tiiru peale hoopis väljaspool müüri. Huvitav mõte, võibolla mitte esimene asi, mida tulevikus kordaks. Aga leidsime imelise kohviku, kus aega parajaks teha.

See pilt oli tehtud juba õhtul peale kiriku sulgemist. 

Vatikani muuseumisse jõudsime 45 minutit enne oma time sloti. Turvasid ei huvitanud üldse õnneks. Ma pean nentima, et ma ei arvanud, et see nii ilus on. Massiivne ka, koosneb põhimõtteliselt väiksematest muuseumitest. Mõned mind väga ei huvitanud, ruumide kaupa maalitud vaase on kindlasti ajalooliselt tähtis, aga ajapikku muutub üksluiseks. Aga tuntud kunstnike frescod ja teosed olid isegi minule kui kunstikaugele inimesele väga väärt nägemine. Tiiru lõpuks istusime omajagu aega Sixtuse kabelis, suuresti sellepärast, et ma kuulasin terve audiogiidi ära. Aga ka Pätu polnud saanud nii kaua seal olla ja detailsemalt vaadata ja nautida. See võttis meil kõik kokku veidi üle 2 tunni, taaskord me suuresti ei lugenud silte. Suuremates kohtades lugesime ja ma kuulasin oma giidi. Ja no Pätu on lütseumist, tema teadis juba ju enne kunstist :) 

Pilte ei teinud eriti - Sixtuses ei tohi ja muus osas on minu telefoni pildid lihtsalt Vatikani ilu narrimine. 

Õhtust sõime jälle Trastevere piirkonnas. Eile unustasin sellest kirjutada! Tegemist on piirkonnaga, mis asub üle jõe Rooma ajaloolisest osast ja mille kohalikud on oma päritolu üle väga uhked, s.t. nad ei nimeta end roomlasteks, vaid trasteverelasteks. Me käisime seal nii reede kui laupäva õhtul ehk siis väiksed tänavad olid paksult rahvast täis ja restoranidesse olid korralikud järjekorrad. Leidsime koha täitsa keskpärases restos. Vein oli hea, Pätu vasikas ka. Ma tellisin klassikalist Rooma pastat cacio e pepe (juust ja pipar), mis oli keskpärane ja panna cotta oli lihtsalt naljakas. Süüa sai ja nalja sai. 

Homme hommikul võtame juba suuna Firenze poole! 

Samme 44294. 

Parim hetk oli kui me koos naersime vaese kaaskliendi aitamise üle. Restorani teenindajatel olid käed nii tööd täis, et kliendid pidid ise üksteisele tähelepanu suunama. Me isegi kaalusime, et võtame ühe märkamata jäänud restohuvilise endale lauda. Kahjuks ta jõudis enne alla anda. 

Maksimaalne temperatuur väidetavalt 29 kraadi. 

Ciao Italia!

Pea aasta jagu vaikust on siin blogis olnud. Pätu on selle aja jooksul jõudnud vähemalt välislähetustele, aga mina olen üllataval kombel ainult eesti piiridega piirdunud. Isegi 2 vaba nädalat juulis möödusid mööda Eestit ringi sõites. Õnneks olid augusti lõpuks Tallinn-Rooma piletid ca 40 euri nägu ja minul omajagu valvetest vabu päevi välja võtta.

Lendasime Ryanairiga ja tagasi tuleme Wizziga. Wizz otsustas lennuaega varasemaks muuta loomulikult veidi pärast seda, kui ma olin rongipiletid juba ära ostnud (3-4 kuud enne reisi). Ryanairiga lend oli ainult hea kogemus ja ma poleks kunagi arvanud, et ma seda ütlen. Alati on mingi kala olnud, aga seekordne Itaaliasse saabumine läks ebanormaalselt viperusteta. Igaks juhuks läksime lennujaama 2 tundi varem, sest kõik Itaalia lennud (2x Rooma, Veneetsia, Milaano) olid sama tunni sees väljumas. Õnneks või kahjuks kõik peale meie lennu olid ca tunnike edasi lükatud ja meid ootas turvakontrollis täielik tühjus. Kui nad poleks mu viineripiruka pärast virisema hakanud, siis me oleks 2 minutiga läbi saanud. Väravasse saime minna täpselt, kotte ega ID kaarti ei vaadanud keegi (me tegelt ostsime ühe käsipagasi ka, sest halloo odavlendude pagasinormid), saime kohad kõrvuti vahetatud (halloo covidi levitamine, et paneme endiselt inimesi suvalt istuma) ja lennuk väljus ainult 20 min hiljem (sealhulgas üht prantslast ähvardati politseiga). Me olime päeva viimase transfeeri lennujaamast Rooma juba ette bronninud, seega meile poleks suur hilinemine üldse sobinud. Aga vot, juba natuke peale südaööd jõudsime oma majutuskohta üpris rongijaama lähistel. Muidu mitte parim koht ööbimiseks, aga meile logistiliselt väga vajalik

Majutuskoha uste-akende helipidavus on pigem võrreldav paberiga, aga õnneks me olime kõik 3 ööd nii väsinud, et see meid ei heidutanud. Hommikul ärkasime vara, hankisime tee pealt ühe kohvi ja saiakese ning hakkasime avastama. Kella kümneni oli ilm täitsa mõnsa ja sealt edasi andis see 33C ikka tunda. Keskpäeval olime Borghese aedades puude vahel, võtsime jäätise ja tegime lõunaune. Selleks ajaks oli samme juba üle 30 tuhande 🙃.

Trevi purskkaevud on enne kella 9 täitsa vaadatavad. 

Pantheoni kuppel

Üks paremini säilinud antiikrooma vaatamisväärsusi

Hispaania treppidel käisime ka ära, sealsed roosimüüjad olid eriti agressiivsed ja mõtlesin, et pean kaklema, et ta mulle roosi ei annaks. Nende brutaalsus andis võrrelda ainult Campo de fiori turumüüjate pealetükkivusega. 

Pildi apetiitsus eriti mainimist ei vääri, aga mul oli kell 11 hommikul juba täielik hangry. 

Keskpäeval, peale suurt pastaportsu, läksime Borghese aedadesse varju otsima. 

Borghese pargis oli idülliline tiik, kus kajakate, tuvide ja partide kõrval olid ka ühed valjud haned ja omajagu kilpkonni!

Sellise varjualuse leidsime ka, kus jalga puhata. Ja kingi jalast võttes märgata kui tolmune Rooma on 😅.

Tahtsin väikest jäätist, aga ei suutnud pakutavatele lisanditele ja kodusele vahvlile ei öelda. Pealegi oli minu teenindaja palju lahkema käega kui Pätu oma. Aga sinna läheks iga kell tagasi! Tühjema kõhuga.

Jalutad õhtuses linnas ja siis ilmuvad nurga tagant sellised vaated. 

Tahtsime ka popid olla ja võtsime õhtul
 trapizzino pitsanurki, sinna oli pikk järts ja meil joppas reede õhtul. 

Supplid aka frititud pilaff? 

Lauast püsti tõustes andis mu selg lõpuks tunda ja jõudsin kodutee jooksul endal juba pankreatiidi vöökujulist valu diagnoosihüpoteesina kaaluda. Karm sport see reisimine. 

Parim hetk lõunauneks koju jõudmine ja külm dušš! 

Samme kokku 48 294. 

Maksimaalne temperatuur 33 kraadi.