Aega võttis, asja sai! Tallinnas ootasime lendu 2 tundi lubatust kauem, kuid meie kohalik võõrustaja ei teinud sellest mingit probleemi. Lõpuks jõudsime pool kolm öösel Fino del Monte külakesse. Bergamo Citta alta tuur jääb seekord vahele, kuid isiklikult olen seal iga kord käinud ning midagi uut kogeda on kindlasti põnevam variant.
Hommikul ärgates ootas meid laua peal soe üllatus ning tundsime siirast rõõmu itaallaste külalislahkusest.
Ukest välja astudes leidsime end mägede vahelt. Kiire tiir ümber kahe lähema küla tõestas, et oleme ümbritsetud peamiselt kohalikega. Vaated olid muidugi fantastilised.
Lõuna oli itaaliale kohaselt hosti ja ta sõbraga pasta ja kohalik vein. Mida veel elult tahta.
Õhtul läksime koos kohalikega live muusikat kuulama ja dringitama. Leidsin ühe väga ägeda punapea, keda ka itaallased kohalikuks ei pea. Ta oli tõesti valgem kui mina.
Fino del monte parim hetk?
Patrick: täielik vaikus
Gerli: lõuna kohalikega
No comments:
Post a Comment