Tuesday, 27 June 2017

Viimane päev saarel


Postitused on olnud viimasel ajal väga tiheda graafikuga, aga otsustasin siiski teha veel ühe, sest on võimalus, et enne juulit uut ei tule. Täna on meil viimane päev Sardiinias, homme lendavad teised tagasi Tallinna ja mina jätkan teekonda Põhja-Itaalias.
Kõigepealt paar pilti eilsetest kaljudest. Kunagi kauges tulevikust saab ehk ka videosid Rasmuse poolt ;) Hüppasime kuskil 10-12 m kõrguselt veidi alla ja ulpisime niisama.





Viimane õhtu sai veedetud Algheros ja hetke seisuga on meil 3 tunni pärast äratus, et hakata liikuma tagasi lennujaama. Kes ütles, et reisimine on alati puhkus..

Tulevane auto?


Neil on siin saarel väga teemas korgid ja korall. Mida nad kõike ei tee nendega, tõesti on põnev vaadata.


Targad sõnad.


Ka targad sõnad.


:)

Sunday, 25 June 2017

Torre dei Corsari

Täna teeme pastat, homme teeme pastat..

Loodan, et te ei tüdine minu pildirohketest postitustest. Siin lihtsalt on kõikjal nii fantastiliselt armas, et mul on pidev vajadus klõpsida. Oleme nüüd teist päeva Torre dei Corsaris, mis on märgatavalt kallim ja vähem mägisem kui Baunei. Wifi on siin kohalikus baaris, kus me eile piljardit mängisime.
Itaalias on jätkuvalt kuumalaine, aga vaatasin, et järgmine nädal saan vahelduseks lausa äiksevihma.

Muide, mu keskmine nimi on nüüdsest vist Okas või Terav vms. Mitte, et ma oleksin niivõrd teravkeelne, ma lihtsalt pidevalt koperdan oma sääred katki. Kogu. Aeg. 95% alkohol kulub marjaks ära.


Vahelduseks mõned faktid siinse elu kohta. 
1. Sääsed on täiesti olemas, nad lihtsalt ei pinise. Salakavaluse tipp.
2. Kohalikele ei meeldi, kui sa paljalt ringi käid. Ja paljas olemise all ma ei mõtle nudismi, vaid näiteks särgi kõhule sidumist. 37 kraadi juures ju tahaks veidi jahutust, aga kohalikud viskavad sulle kurja pilgu ja annavad kehakeelega mõista, et hoia end veidi tagasi. Kuttidel kästi ka särk korralikult selga panna.
 3. Pääsukesi on siin palju. Ja üldse loomi ja lindusid. Hommikul näiteks nägin rebast (lisaks kõigile kiisudele ja kutsudele). Saskia ütles, et nägi jäneseid.
4. Apartmendis puuduvad siin absoluutselt kõik põhiasjad. Seep, WC paber, rätikud, linad, õli, sool, pesuvahendid- milleks??
5. Meie naabrid on itaallased, nende koera nimi on Pasta.
6. Toidu hinnad on suhteliselt kallid võrreldes Eestiga. See-eest need juustud, pestod ja õlid..
7. Kohv on kallim, kui sa maha istud ning service eest tuleb tavaliselt lisaks keskmiselt 2 eurot.
8. Pizzeriad ja ristoranted avatakse enamasti 19.00, enne seda söömisega võib raskeks minna.
9. Aaloe kasvab siin iga nurga peal. Okei, mitte päris nii, aga ikka korralikult.
10. Marru soovib lisada: Jätke meelde, siin on palju mägesid ja 180-kraadiseid kurve. Rendiautoga läks meil õnneks hästi - piisavalt võimsa mootoriga ning manuaal. Küll aga said hea trenni omale Marru sääremarjad, mis täna mõnusalt tunda annavad. No tehke ise kuus tundi sääremarjadele trenni...

Hommikul ärkasin selle peale, et kuulsin õuest eesti keelt. Varsti sain aru, et ma polnudki viimane, kes ärkas. Teised lihtsalt polnud veel magama läinud. Tänase päeva algus kujunes niisiis selliseks, et teised läksid magama ja mina ootasin päikesetõusu. 








Siin kandis kasutatakse katuse asemel viinamarjataimi





Kaljude pildid tulevad järgmise satsiga ;)

Saturday, 24 June 2017

Head jaani!

Milline oli meie jaanipäev siin Itaalias? Erakordselt soe! Mõtlesin küll, et mis see suvine pööripäev ilma sääskede ja tekikuhjadeta on, aga igati hea vaheldus. Vaatasime mägedest vapustavaid vaateid ja käisime kaljudelt hüppamas ja ujumas. Noormehed said korralikku soolaloputust.. 


Vaatasin oma valdusi üle







Et te teaks, kaktuseviljadel on okkad. Ja need on väikesed ja valusad.
 Õhtul koju jõudes võtsime kohalikust pizzeriast eelroaks paar kohalikku pitsat (parim pitsa elus??). Hilisõhtune grill oli ka kohustuslik, loomulikult meie suurel rõdul ja lühkarites. Kiitused grillmeistrile, sest see marinaad oli taevalik ;)
PS! Veiniliiter tuli umbes 2 euri.


(N)ussasai

Add caption

Täna jõudsime oma uude koju. Seekord Sardiinia läänerannikul ning isikliku murulapikesega.  Teekond siia oli küll ekstreemselt käänuline ja olen täiesti veendunud, et vahepeal 50-kraadise nurga all. Marru hindab oma keskmiseks kiiruseks 47 km/h. Kuus tundi hiljem oleme kohal, väsinud, aga väga rahul.

Kodutee

Friday, 23 June 2017

Kõik teed viivad Itaaliasse

Teen siia blogisse üle pika aja postituse, seekord aga väga teistmoodi. Nimelt saab sellest platvormist mõneks ajaks minu reisiblogi. Eeldatavasti rohkem pilte ja vähem juttu, aga eks näis. Reisi jooksul läbin nelja riiki: Itaalia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Kuus nädalat ja käsipagas. Wish me luck.

20. juunil alustasime oma teekonda viieliikmelise seltskonnaga Milaanosse. Nagu ikka ootas meid ees varajane lend ja sinna otsa veel transfeer ja veidike ekslemist. Veetsime päeva mööda linna venides, vahepeal tegime ka väikse pitsapeatuse. Kokku 25811 sammu ja viis väga väsinud nägu.

Mõned telefoniga tehtud klõpsud Milaanost:



Osa Sardiinia seltskonnast
Vaatamisväärsus jäi tegelikult teisele poole


Järgmisel hommikul võtsime suuna teise lennujaama ja sõitsime Sardiiniasse. Lennujaama autorendis saime oodata ja pankadega palju vestlusi maha pidada. Paar tundi hiljem oli auto käes ja meid ootas mitu tundi kestev sõit teisele poole saart. Kas see oli seda väärt? Jah! Meie esimene kodu oli väikeses külas nimega Baunei. Miskipärast on selle sümbol ratas, üritan varsti välja uurida miks... Igatahes olid seal igal pool (enamasti roosad) rattad. Meie apartment oli suur ja kahe rõduga, fantast vaade kauba peale. Mida veel elult tahta?

Juhile tuleb ka puhkust anda

Lõunapaus. Bon appetito!


Telefoni kvaliteet, aga käime katuseid mööda

Väikesed tänavad on reisides mu üks nõrkusi ja meie külas neid leidus :)


Update: rattad sümboliseerivad selle aasta 6. mail aset leidnud rattavõistlust. See toimus nimelt 100. korda ja läbis tervet Itaaliat, k.a. Bauneid. Võitja kannab roosat särki ja sellest ka roosa ratta sümbol iga kolmanda inimese hoovis.


Kui kõik muu on kinni, siis gelatot ikka saab







Failide blogisse laadimine võtab keskmiselt 2 ja pool päeva, seega postitused siin riigis ei hakka vist olema kõige sagedam nähtus. Postitamise ajaks on jõudnud kätte kolmas päev 42st, mis muuseas on ka jaanipäev. Peab mõtlema välja erilise viisi, kuidas seda Itaalias tähistada. Grillvorstid  salaami, lõke  → päike, kartulid  → pasta?

Homme ootab meid juba järgmine peatus ja uus kodu, Torre Dei Corsari.

Ciao!