Sunday, 16 July 2017

Maribor

Esimene peatus kahekesi reisides oli meil Maribor, kus me ööbisime ühe kohaliku psühhiaatria residendi juures. Linn ise on väga väike ja suvel tudengitest tühi. Veidi kummituslinna tunne oli teatud tänavatel. Samas põhiline baaridega tänav (stiilis rüütli tänav) oli elu täis. Ja veinihinnad on isegi eestlase jaoks odavad. Kolm pokaali veini maksis meil 4.20 eurot. Sama palju kui Tallinnas üks pokaal..

Mu kaamera suutis kuidagi päeva jooksul katki minna ja seetõttu on Mariborist ainult telefoniga tehtud jäädvustused. Õnneks sain selle Zagrebis Nikoni paranduses korda. See asutus asus muidugi kohalikus Lasnamäe piirkonnas.

Aleksandre juures sõime kohalikku Sloveenia toitu ehk sea magu ja mingit spetsiifilist liha. Kõrvale pakuti üle pika aja kartulit ja salatit.

Mariboris tasub ära proovida ühe jäätisekohviku keti jäätis. Süües on aru saada, et tegu on värske toorainega ja portsud on korralikud. Peale sellise rafaellopalli söömist sain ikka tõelise suhkrudoosi.

Leidsin sealt linnast ka senini oma lemmikpargi. Esiteks oli see suur ja kõik alad olid veidi erinevad. Teiseks, seal oli väga armas art camp ala.







Käisime vietnami toitu söömas, taaskord hea kogemus



Monday, 10 July 2017

Graz

Oma reisi jooksul tegin pikema peatuse Grazis. See on küll üks minu kallimaid sihtkohti, kuid ööbimiskoht on olemas ja saan vahelduseks arvutit kasutada ja pilte sorteerida. Kallimaid nii toidu kui ka transpordi mõttes. Minu nädalakaart siin maksab sama palju kui kahe kuu ühistransport Tartus. Nad oskavad kõige eest kasseerida, näiteks kui tahad järve külastada, siis ka see maksab. Koera bussi võtmine on pool tavapileti hinnast, leidlikumad lahendavad selle probleemi koera süles hoides. Tähtis on, et tema jalad maad ei puudutaks.
Võrreldes teiste linnadega on mul siin tunne, nagu ma poleks oma ajaga mitte midagi teinud. Lihtsalt jalutan mööda tänavaid ja parke, vahepeal istun kohvikus või nokitsen mingite projektide kallal. Sellegipoolest jagan paari kaadrit siinsest elust.

Austrias on suhteliselt palju ühisaedu. Esimene, kuhu ma sattusin oli kirikule kuuluv aed, kus kõik võisid olla, kasvatada ja tarbida. Proovisin sealseid metsmaasikaid ja pettusin! Võrreldes kodustega polnud neil üldse maitset. Eelistaksin isegi poes müüdavaid hispaania maasikaid.. Hiljem leidsin väiksema variandi ka ülikooli juurest. Viimase eesmärk oligi pakkuda mõnusat õpikeskkonda. Kujuta ette, et teed õppimisse pausi, tood endale kuskilt poest mingi võiku ja korjad peenrast salatit sinna vahele. Miks meil midagi sellist pole?



Kuna mul on siin eeletult vaba aega, siis olen vahepeal kohalikega kokku saanud. Näiteks kohtusin ühe egiptlasega ja ühe iraaklasega. Väga huvitav on lasta neil Grazi oma kodulinnaga võrrelda.


  
Mäed on siin muidugi ilusad, aga minu jaoks on puudu meri. Või vähemalt mingi suur järv.





Küngastest siin puudust pole ja ühel pärastlõunal võtsin ette väikse "jalutuskäigu" kunagise lossi juurde.



Viimasel päeval käisime Bärenschützklammi looduspargis. Oletasin, et tegu on lühema matkaga, aga kokku tuli 4,5 tundi korralikku trenni ja sinna lisaks väike õunakoogipaus mäe tipus olevas tarekeses. Kõigepealt tuli matkata tunnike lihtsalt mööda kivist rada ülesmäge, seejärel jõudsime kassani. Kassast edasi ootaski tuntud redelirada. 164 redelit ja 1209 meetrit merepinnast. 
Tegemist on 30 aasta kõige kuivema perioodiga ja vett oli vähem kui tavaliselt. Õigemini joad olid üpris olematud, aga vaated olid ikka imelised.














Hiljem mööda külavaheteed alla kõndides avanes stereotüüpiline vaade: mäed, rohelus, majakesed ja kelladega lehmad.
PS! Tegin kindlaks, et olen ehtne eestlane. Tundsin metsmaasikad lõhna järgi ära ja keeldusin enne edasi minemast, kui olin need tee äärest üles leidnud. Nagu oleks maakodus viibinud, lihtsalt mägisem maastik.






Praegu on aprikoosihooaeg täies hoos. Alguses oli see igapäevane snäkk, aga lõpuks panime seda nii koogi sisse kui tegime ehtsat vanaema marmelaadi.
Igapäevane värske doos
Korilased
Ma arvan, et mul ei tule elus uuest sellist hetke: kolm meest moosi segamas.


Friday, 7 July 2017

Lake Garda


Desenzano del Garda, vaieldamatult minu esimese kahe siinviibitud nädala tipphetk. Veetsin seal ainult veidi üle 24 tunni, aga iga kord paneb sellele kohale mõtlemine mind naeratama. 
Lahkusin Veronast varem kui plaanitud. Miskipärast ei tekkinud sidet selle linnaga ja ma ei tundnud üldse süümekaid kui juba teisel päeval minema sõitsin. Esimene rongisõit Itaalias möödus valutult ja üllatavalt täpselt. Rongijaamas võttis mind vastu minu kohalik võõrustaja, kes on arvatavasti kõige külalislahkem inimene, keda olen kohanud. 
Veidi kosunud ja jalga puhanud, sõitsime motikaga lähimasse linna, Sirmionesse. Vaatasime üle sealsed väiksed tänavad ja turistimassid. Sirmione oli üks linn, kus ma keeldusin jäätist ostmast. Seni olen igas linnas jäätise ära proovinud, aga siin oli ruutmeetri kohta lihtsalt liiga palju jäätisemüüjaid. Tundus, et üksteisele ära panemine seisneb pigem kvantiteedis kui kvaliteedis. 





Peale kiiret tuuri läksime tagasi apartmenti ja valmistasime suure pidusöögi. Olgu, olgem ausad, meie lõikasime juustu ja host tegi ülejäänud. Nagu ütles Vittorio: tegemist on Itaalia klassikalise aperatiiviga " spritz, salaami, parmesan ja vene neiu".


Mis puudutab meie ööbimist, siis see tuli mulle suure üllatusena. Nimelt on minu hosti näol tegemist ühega nendest vähestest kohalikest, kes soovivad elada turismikompleksis. Seega oli meie käsutuses kolm basseini ...


Ja loomulikult järv ise.



Teisel päeval hakkas teine neiu juba vara hommikul edasi väntama, mina aga läksin hostiga järgmist vaadet nautima. Sinna oli küll korralik 30 min motikasõitu, aga 30kraadises kuumuses on särgist läbi puhuv tuul parim jahutus.






Kuni host tööl käis, oli mul aega vaadata üle kohalik supermarket. Sisse astudes pani vaatepilt mind ausalt öeldes ahhetama. Sellist valikut ma polnud oodanud. Kohalikku poodi võib võrrelda lausa laoga. Sealne nätsuvalik oli sama suur kui meie pastariiul ja sealne pastariiul vastab meie keskmisele kauplusele.

Pastamäed?
Kui sa tahad pakki nätsu, aga valik on liiga suur
Ciao!