Linnast välja

Esialgse plaani järgi mõtlesime reisil rentida auto ja sõita mööda Toskaana väikseid külasid ja käänulisi teid. Reaalsus oli aga kallis autorent ja liiga lühike reisiaeg. Seega valisime välja kaks tuuri, et nii 6 väikelinna või küla nähtud saaksid. Eelistasime ilma linnatuurideta variante, et saaksime linnasid omas tempos avastada. Esimene tuur hõlmas San Gimignanot, Montereggionit ja Sienat. Nende vahele oli planeeritud lõuna veinimõisas.

Esimene linnake, San Gimignano. Astusime bussist välja ja juba oli imeline. Muidugi on tegemist väga pisikese kohaga, meile anti 1.5h ja sellega käisime terve linna läbi ja võtsime ühe kohvi ka. Aga selle suuruse kohta on neil siin linnas 72 torni. Need väikelinnad aga annavad täpselt selle itaalia õhustiku, mida mina igatsenud olen.

Poole tunni kaugusel oli järgmine külake, veel väiksem kui eelmine. Põhimõtteliselt koosnes see 2 pikemast tänavast, mis jäid vana kindluse sisse.

Kohe Montereggioni lähedal oli meile lõunat pakkuv veinimõis, Puggio e largo. Nende vahuvein oli tlesti seni üks mu lemmikuid. Mu ainus kaebus oli teistest väiksem pokaal, mistõttu sain enda suurusele "kohase" koguse veini iga ringiga. Lõpuks oli juba naljakas 🙃. 

Väljavõtted meie veinimõisa võõrustaja sõnavõttudest:

Always remember, Jesus chose to make WINE out of water. To those of you who don't drink wine, he could've chose anything and he chose wine.

White truffle is like making love, black truffle is like watching making love. 

Every time you throw away a glass of wine an angel cries. 

Ja viimaseks jäi Siena, eelmistest suurem linn ja ajalooliselt Firenze rivaal. Aega oli arvestatud 2,5 tundi, mis alguses tundus nagu maa ja ilm. Lõpuks läks meil korralikuks tormamiseks, et oma Duomo di Siena kõik osad läbi käia. Kindlasti vajab eeltoodud külakestest ja linnadest just Siena meie jaoks veel avastamist. 

Peaväljak

Terve katedraali põrand oli täis mosaiike. 

Peaväljakul on juba ajalooliselt toimunud Palio, s.t. hobuste võidusõit, mille auhinnaks on Neitsi Maarja lipp (ja au ja kuulsus võidusõitja kodupiirkonnale). Nimelt on see 50 tuhande elanikuga linn jaotatud eraldi 17 regiooniks, kellel igal ühel on oma lipp, värvid ja vapp. 

Muideks, Pätu sai korduvalt selle reisi jooksul komplimente - et mina olen valinud hea abikaasa ja et ta näeb välja nagu Thor. Kusjuures viimane kommentaar tuli veinimõisa töötajalt, kes ise nägi ebamugavalt Thori moodi välja... 

Aperatiivi ajaks olime kenasti Firenzes tagasi. Ja see kasvas sujuvalt välja pitsapeatuseks. Lubasime mõlemasse kohta homme tagasi minna. 

PS! Igal pool leiab inimesi, kes võtavad maskikohustust väga tõsiselt. Nii tõsiselt, et käivad väljas ja tänavatel kogu aeg FFP2 maskiga, osadel on see ka musta värvi. Kilekindaid kantakse ka. 

Samme 26 645

Temperatuur max 33 kraadi, sealjuures tuntav temperatuur vähemalt 35 kraadi. 

Parim hetk oli san Gimignanosse jõudmine.. 

Firenze

Peale kaht päeva Roomas kibelesime juba Firenzesse. Kiirrongiga saab sinna 1.5 tunniga ja rong ise oli väga mõnus,need istmed kohe tõmbasid su endasse. Hetkega olime kohal!

Meie B&B tuba polnud valmis, seega läksime kohe liikvele. Olime küll rääkinud, et täna võtame rahulikumalt ja teeme vähem samme, aga saime lõunaks kogemata kõik suuremad vaatamisväärsused vaadatud. Firenze on muidugi pisem ka kui Rooma. 

Lõunaks läksime armsa Kärdi soovitatud restosse, kus saad 12 euro eest 2 käiku, pool liitrit veini ja vee. Ja eelroog pole väike salat, see on hunnik pastat ja pearoaks siis proteiin.. Aga esimest korda sõin selle reisi jooksul midagi, mis ei sisaldanud jahu! 

Pätu sööb magu, see on siin linnas võga tavaline. 

Tegime jälle ühe lõunaune ja õhtul ekslesime linnas, s.t. otsisime söögikohta nii kaua, et kell oli juba liiga palju. Aga lõpuks leidsime ühe koha väga hea pitsaga! See oli siis ka meie esimene pitsa sel reisil. 

Õhtul sai jalad seinale visata, ikka kultuurselt! 

Öösel terroriseeris meid üks sääsk, nad on siin vaiksemad, aga valusamad :(

Parim hetk oli pitsa lauda jõudmine. 

Max temperatuur jäi 30 piirile, kusjuurws tuli ka paar kohatut piiska vihma. 

Samme tuli 29 637

Palverännak, teine päev

 Teine hommik. Jalad ei olnudki kanged eilsest palverännakust. Fun fact, Vatikanist peaks saama palverännaku tõendi kui üle 100 km sinna jalutad. Kui me oleksime sama tempoga päeva veel kõndinud, siis me oleks selleni küündinud 😅

Hommikusöögikohad olid kinni ja mapsi ei saanud nende osas usaldada, ei tea kas nädalavahetuse või augusti tõttu. Meil oli kella 9.20ks sätitud Colosseumi timed entrance ja seega kiiruga leidsime lõpuks ühe kohviku. Kõige tipuks oli seal ka Rooma parim espresso minu arvates. Kahjuks me tormasime sealt ainult läbi ja alustasime turistimasside sees kõndimise päeva.

Colosseumisse ja Vatikani muuseumisse ostsime pileti ette, seega ma ei oska arvata, kui pikad järjekorrad olid. Hirmutatakse küll Roomas nende põhiliste vaatamisväärsuste järjekordadega, väidetavalt küündivad 3-4 tunnini. Ei ole näinud neid järtse, et uskuda, aga see pre-booking fee oli seda kindlustunnet väärt. Peetruse kirik jäi Vaticanis näiteks vaatamata, sest me ei suutnud seal hommikul vara kohal olla. Päeval 2-3 paiku olime seal kandis ja see järjekord oli küll mega. 

Nägin eelnevalt kommentaari, et "Colosseum on küll maailmaime, aga kas ta on sellist piletihinda väärt". Mul tekkis küsimus, kas nad käisid ikka ka Foorumi ja Palantinuse mäe ka läbi. See ala on massiivne ja võttis meil kokku ikka üle kolme tunni ja me isegi ei lugenud kõiki silte läbi ja Palantine mingid nurgad jäid kindlasti käimata.

Fun fact, praegusel ajal on Colosseumi ümbruses liiklust piiratud. Tööpäeviti masinad seal kandis sõita ei tohi, nädalavahetustel lubatakse ainult kaherattalisi. Nimelt mõned aastad tagasi puhastati Colosseumit, maksis kuskil 33 miljonit ja põhiline löga oli tekkinud heitgaasidest. Rõve.

Ma kasutasin Colosseumi, Foorumi, Vatikani ja Sixtuse jaoks sel päeval Rick Steves'i audiogiidi. Ma ei jaksaks kõike ainult lugeda ja tore on, kui keegi kõik vajaliku kõrva räägib ja lisaks suuniseid ka annab. 

Arutasime rännaku ajal järjekordselt kaarti silmates, et kas keegi on võtnud reisi eesmärgiks kõik "sa oled siin" täpikesed kaartidelt ära nühkida. See oli pidev joon erinevate vaatamisväärsuste kaartidel. 

Camo

Selle ala massiivsust on raske pildile saada. 

Vett jõime selle päeva jooksul vist mingi kümme pudelit. Rooma on täis veevõtukohti, seega iga natukese aja tagant panime pudelid jälle täis. Ikka oli väga dehüdreeritud tunne. 

Edasi tuli otsida toitu. Esiteks leidsime koha, mis pakub 2 suuruses tiramisud topsikeste sees kaasa võtmiseks. Võtsime ühe klassikalise ja ühe pistaatsia, eluhea.

Käisime mõne sammu veel ja siis leidsime ühe Salumeria, kus oli jällegi saia ja lihalisi pakkuda. Nad rõhusid intensiivselt sellele, et pole lauateenindust, isegi joogi ja klaasi võtsid endale ise. Vabanduseks oli, et "meie juures olemine on teekond". Aga toit oli hea ja konditsioneer ka. 

Nagu öeldud, plaanitud Peetruse kirik jäi ära. Tuli välja, et sel päeval kinnitati ka uued kardinalid ametisse, palju uhkete kuubedega mehi-naisi kõndis ringi. Väidetavalt sel ajal järjekord ei liigu ka, seega hea, et me sinna seisma ei läinud. Ehk siis paavst oli enne meid kohal ja kirikusse ei saanud. Tegime Vatikanile tiiru peale hoopis väljaspool müüri. Huvitav mõte, võibolla mitte esimene asi, mida tulevikus kordaks. Aga leidsime imelise kohviku, kus aega parajaks teha.

See pilt oli tehtud juba õhtul peale kiriku sulgemist. 

Vatikani muuseumisse jõudsime 45 minutit enne oma time sloti. Turvasid ei huvitanud üldse õnneks. Ma pean nentima, et ma ei arvanud, et see nii ilus on. Massiivne ka, koosneb põhimõtteliselt väiksematest muuseumitest. Mõned mind väga ei huvitanud, ruumide kaupa maalitud vaase on kindlasti ajalooliselt tähtis, aga ajapikku muutub üksluiseks. Aga tuntud kunstnike frescod ja teosed olid isegi minule kui kunstikaugele inimesele väga väärt nägemine. Tiiru lõpuks istusime omajagu aega Sixtuse kabelis, suuresti sellepärast, et ma kuulasin terve audiogiidi ära. Aga ka Pätu polnud saanud nii kaua seal olla ja detailsemalt vaadata ja nautida. See võttis meil kõik kokku veidi üle 2 tunni, taaskord me suuresti ei lugenud silte. Suuremates kohtades lugesime ja ma kuulasin oma giidi. Ja no Pätu on lütseumist, tema teadis juba ju enne kunstist :) 

Pilte ei teinud eriti - Sixtuses ei tohi ja muus osas on minu telefoni pildid lihtsalt Vatikani ilu narrimine. 

Õhtust sõime jälle Trastevere piirkonnas. Eile unustasin sellest kirjutada! Tegemist on piirkonnaga, mis asub üle jõe Rooma ajaloolisest osast ja mille kohalikud on oma päritolu üle väga uhked, s.t. nad ei nimeta end roomlasteks, vaid trasteverelasteks. Me käisime seal nii reede kui laupäva õhtul ehk siis väiksed tänavad olid paksult rahvast täis ja restoranidesse olid korralikud järjekorrad. Leidsime koha täitsa keskpärases restos. Vein oli hea, Pätu vasikas ka. Ma tellisin klassikalist Rooma pastat cacio e pepe (juust ja pipar), mis oli keskpärane ja panna cotta oli lihtsalt naljakas. Süüa sai ja nalja sai. 

Homme hommikul võtame juba suuna Firenze poole! 

Samme 44294. 

Parim hetk oli kui me koos naersime vaese kaaskliendi aitamise üle. Restorani teenindajatel olid käed nii tööd täis, et kliendid pidid ise üksteisele tähelepanu suunama. Me isegi kaalusime, et võtame ühe märkamata jäänud restohuvilise endale lauda. Kahjuks ta jõudis enne alla anda. 

Maksimaalne temperatuur väidetavalt 29 kraadi.