Saturday, 31 March 2012

Kuidas ma häkin oma msni...

Obv ma olen kaisa juures ja ma ei saa oma msni sisse. Siis saatsin meilile kinnituse. Ei saa meili sisse. Järgmine kinnitus. Ei mäleta oma mail.ee kasutajat. I'm fucked -.-

Friday, 30 March 2012

Kesklinna Kaunitar

Käisin täna õhtul Kesklinna Kaunitari vaatamas. Alguses kartsin, et see võib kujuneda igavaks, aga läksin ikka kohale, sest seal osales mu sõbranna. Tegelt oli täitsa okei üritus ja mu sõbrants võitis ka !!! Ma olen ülimalt õnnelik tema üle. Ta vähemalt näitas, et kõige ilusamad tüdrukud on Reaalis ^^ Teine Reaali esindaja sai publiku lemmikuks ja teise printsessi tiitli.
Pärast öeldi, et kõik kohalolijad saavad priipääsmed tänaseks Apollosse. Aga ma ei viitsind sinna eriti minna.

Täna ongi eriti lühike postitus siis. Pilte veel kahjuks pole, aga kui leian, panen siia ka üles.
Ja siis, muideks, ma hakkasin jälle fotokursusel käima, jätkukal. Nii et võibolla hakkan jälle rohkem pildistamas käima :)

Sunday, 25 March 2012

DIY lace back shirt

Viimasel ajal teen üllatavalt palju asju, isegi kokata olen jõudnud. Küpsiseid tegin ja siis jäätist. Pilte muidugi unustasin teha. Jätsa tegin kreeka jogurtist, marjadest ja meest - tervislik ja hea :)
Anyways, pluusi juurde tulles. Mul täitsa kirjutamise tuju, nii et panen õpetuse siis ka kirja.
Pluusi ostsin kaltsukast, tavaline valge T-särk. Pole mõtet osta uut särki selle jaoks et seda lõikuma hakata.
Vaja läheb õmblusmasinat ja pluusiga samat värvi pitsi.
1. Haruta üles õmblused mis on pluusi tagatüki ümber. Jäta esitüki külge krae ja varrukad.
2. Haruta lahti esitüki alläär.
3. Lõika pitsist välja sobiva suurusega tagatükk. Selleks aseta tagatükk pitsile, lisa õmblusvaru ja lõika.
4. Õmble uuesti pluusi küljed ja krae.
5. Õmble alläär kahekordse palistusega.
6. Lõika ära ülearused niidijupid, triigi ja valmis!


Ja nii ongi. Kes ei viitsi õmblusi harutada võib ka lõigata, aga mina harutasin, sest siis läheb vähem riiet raisku. Minu pits polnud veniv, seega pidin jälgima, et riiet oleks nii palju, et see mulle selga läheks.

"The miracle isn't that I finished. The miracle is that I had the courage to start." -John Bingham

Ma ei tea kas ma olen juba maininud, et ma nüüd hakkasin jälle jooksmas käima. Veits jahe on, aga elab üle. Katsetasin erinevaid aegu jooksmiseks ja sain aru, et ma pole kohe kindlasti hommikuinimene. See ring mis ma tavaliselt teen tundus hommikul nii vaevaline. Õhtul on mõnus, vähem inimesi ka. Ja veel üks asi minu puhul - ma ei  suuda normaalselt joosta, kui ma olen isegi 2 tundi tagasi söönud, ükskõik kui vähe. Kohe hakkab pistma, kolmandal sammul. Täna oli muidugi kõige halvem päev jooksmiseks, aga läksin ikka. Aknast välja vaadates ju ilus päikseline, aga väljas... Enamus ajast jooksin silmad kinni, sest ühtpidi joostes oli päike silma ja teistpidi oli nii rõvedalt külm ja tugev vastutuul. 
Ahjaa, siis ma katsetasin seda kaugelt pildistamise pulti või mis iganes see on. Täielik elupäästja, enne ma tundsin end iga kord nagu lollakas, kui ma panin fotoka 10 sek pärast pildistama. Ja siis ma sain välklambi ka, pildid tulevad kõvasti paremad :)


Järgmise postitusena teen vist väikse DIY projekti, võibolla isegi teen õpetuse juurde...
Praegu veel üks õmblustöö käsil, aga ma ei luba veel midagi, sest ma pole enne üritanud nii raskeid asju õmmelda ja ei tea kas see välja tuleb. Ja kui sellega ühel pool olen, alustan lõpukleidiga, mille kavand mul juba ka valmis on. Lõpetamise soeng sai mul ka eile enam vähem valitud. Juuksur tegi mulle super ülespandud soengu. Sihuke veidi lohvakas punutud updo. Tahan midagi taolist lõpetamiseks. Ta muidugi lõikas mul juukseid rohkem kui ma ootasin, nii et kui ma hommikul patsi lahti tegin, siis olin veitsa šokis, aga selle elab üle. 
Homme kooli, tahan, aga samas ei taha. 2 kuud ja 10 päeva, siis algab juuni ja loodetavasti ilus suvi.
Vot tak. Nautige siis viimast vaheaja õhtut, aga jõudke ikka hommikuks kooli :)

Tuesday, 20 March 2012

“Sometimes the most urgent thing you can possibly do is take a complete rest” - Ashleigh Brilliant

Vaheaeg hakkas juba reedel, aga alles homme on mul esimene päev, kus ma saan päriselt ka lebotada. Ma lihtsalt kavatsen magada lõunani, lugeda mingit head raamatut ja võibolla teen midagi head süüa ka-  ühesõnaga, kavatsen ennast välja puhata. Täna hommikul oleksin peaaegu bussist maha jäänud. Buss läks 12.54 ja ma magasin sisse, ma pean vist ikka päris väsinud olema.
Mingit moeteemalist juttu vist minust praegu välja ei pigista, sest ainukesed asjad mida ma viimasel ajal joonistanud olen on paraboolid.
Minul oli vaja teha katsed ainult vhk-sse, sest ühiskatsetest olin vabastatud. Aga paljudel olid veel esmaspäeval ühiskatsed, täna westholmi katsed ja homme ühisgümnaasiumi katsed. Edu neile kõigile!
Ja seda ma ikka ei tea, kuhu kooli ma tahan edasi jääda. Sellest vist tuleb viimase hetke otsus, mille ma teen siis, kui kõigil vestlustel on käidud. Reaal tundub kõige loogilisem, kuid samas vhk's on väga hubane ja suhtumine on hea. Ma olen juba mitu korda hakanud mõtlema ja siis alla andnud, ma lihtsalt ei oska otsustada.
Aeg liigub viimasel ajal nii kiiresti, varsti tuleb otsustada, siis tulevad eksamid, lõpetamine, lõpupidu ja ... suvi. Nii väga kui ma ka suve ei ootaks, siis mul on aega juurde vaja. Ma pean valmis tegema lõpukleidi kavandi ja selle ka teostama või siis ostma endale poest kleidi. Anyways on sellega kiire. Ja siis tuleks õppida eksamiteks. Enamus inimesi õppis katseteks ja nüüd on neil mata ja esta enam vähem selge, aga mina ei õppinud ju. See tähendab, et eksamiteks pean ma ka need endale selgeks tegema. Ja mul pole mingit motivatsiooni õppimiseks. Õudne.
Vähemalt tuleb suvi see aasta super. Eelmisel IPhO koolitusel tutvusin rohkem teiste vabatahtlikega ja olen täiesti veendunud, et need 10 päeva tulevad väga lõbusad, sest kõik inimesed olid nii positiivsed ja rõõmsameelsed. Kui ma sealt ära tulin, olin ma nii energiat täis ja rõõmus. Kuigi roll, mille ma valisin nõuab palju eeltööd ja on väga pingeline, sest ma vastutan 5 välismaalase eest kogu nende Eestis viibimise aja. Veel on mul vaja valida riik, kelle meeskonda ma juhendama hakkan. Praegu on mul valikus Iirimaa, Austraalia, Austria ja Šveits. Õnneks valikuni on paar kuud aega.
Niih, nüüd ma olen kirjutanud siia igasugust pläma ja mul endal parem olla, kui olen veidi ennast välja kirjutanud.
Ilusat kevade algust :)

Thursday, 8 March 2012

Head Naistepäeva :)

Alustuseks siis Head Naistepäeva kõigile naistele! Kui palju teid siis mõjutab bussijuhtide streik? Mina igatahes istun kodus. Just täna kui on imeilus ilm on liikumine raskendatud. Kõik mida ma kodus teha saan on lahendada koolist saadud kodused ülesanded, mida on väga väga palju. Mata ülesandeid lahendan juba teist päeva ja siis veel 3 tööd ja üks jutustamine. Selle kõrval tundus isegi koristamine lõbus.
Enamustes kohtades liiguvad bussid vähemalt vaba graafiku alusel, siia kanti ei satu aga ühtegi bussi. Põnev.

Tuesday, 6 March 2012

I don't like standard beauty - there is no beauty without strangeness. ~Karl Lagerfeld

Ütlen ette, et kui see teema teid ei huvita, ei ole mõtet teil seda lugeda. Ma lihtsalt tahan selle endast välja saada. Tahan kirjutada oma arvamuse ja jätta väikse jälje. Siin blogis pole palju lugejaid, kuid ma loodan et nende väheste lugejate maailmapilt avardub.


Kas te olete märganud, kui madal on tänapäeva noorte enesehinnang? Ma olen juba päris pikalt tahtnud sellest teemast kirjutada, sest ma tunnen selle teemaga mingit sidet.
Täna lugesin tumblr's jälle postitust: "Reblog if you actually think you're ugly."( reblog kui sa arvad, et sa oled kole) Ja reblogijate arv oli päris muljetavaldav. Tuhanded tüdrukud maailmas pole rahul oma välimusega, nad lõiguvad ennast, söövad enda lohutamiseks või ei söö üldse. Need noored vajavad toetust - nad vajavad tunnustust inimestelt enda ümber, selleks, et nad õpiksid iseennast hindama.
 Minu arvates on see päris kurb, et tüdrukute iidoliteks on pulkpeened modellid. Ei mõisteta, et ilu ei seisne ainult välises kenaduses, vaid tähtis on just nimelt sisemine ilu. Miks muretseda enda keha pärast? Kui olla enesekindel, on seda näha inimese näost ja käitumisest. Inimesed pööravadki enesekindlatele noortele rohkem tähelepanu, see on meie alateadvuses. Enesekindlad inimesed näivad meile usaldusväärsemad ja elurõõmsamad.
Ma absoluutselt ei mõista, miks tahetakse peenikesed. Mõnel on see geenides, aga mõned reaalselt näljutavad ennast. Kurvid on kenad, päriselt ka. Kunagi oli ideaalne keha kurvidega: puusad ja büst. Aga nüüd on ideaal pesulaud. Jääb mulje, nagu oleks maailmas toit otsa saanud.
Üks asjalik uuendus tänapäeval on vähemalt olemas. Moeloojad lubavad poodiumile ka pluss-suuruses modelle. Jah, kangast tõesti kulub rohkem, aga kui teismelised tüdrukud näevad, et ka kurvidega naised lubatakse moelavadele, siis väheneb surve näha välja nagu piitspeenike barbi näoga modell.
Just hiljuti tuli ka Delfis välja uudis, mida veidi tsiteeriks:
" Londoni ülikooli juures tegutseva majandus- ja poliitteaduste kooli LSE uurijate osutusel on igati õigustatud valitsuste püüdlused seadusega keelata modelliagentuuridel väga peenikeste naiste kasutamine moelavadel ning ajakirjadel selliste reklaamide ja fotode trükkimine, mis annavad mõista, et äärmuslik kõhnus on veetlev, vahendab The Guardian.
Ligi 3000 noort Ühendkuningriigi ja muude Euroopa riikide naisterahvast hõlmanud maailma esimene anoreksia-analüüs näitas, et ühiskondlik ja kultuuriline keskkond mõjutavad neidude otsuseid küsimuses, kas enda näljutamine tajutud ideaalse kehakuju saavutamise eesmärgil on põhjendatud.
Noori naisi, kes moodustavad neurogeense isutuse ehk anorexia nervosa all kannatajatest 90 protsenti, mõjutavad nende kaasealiste kogukonna kehamõõtmed ja -kaal.
Uurijate kinnitusel on isutuse näol tegu ühiskondlikult nakkava haigusega; see paistab olevat valdavam riikides nagu Prantsusmaa, kus naised on Euroopa keskmisest kõhnemad.
Selgus, et reeglina tabab psüühikahäire 15–34 aasta vanuseid tütarlapsi ja naisi, kes on valmis minapildi korrigeerimise nimel tervist rikkuma. "

Kas see on tõesti noorte ideaal?
(via 
http://zenvigroup.blogspot.com)



Miks see teema mind nii väga kurvastab? Noored ei mõtle sellele, kuidas mõjub see nende tervisele. Eriti tüdrukud. Paar aastat tagasi kaotasin ka mina veidi kilosid, mitte küll sihilikult, kuid siiski. Pärast seda pidin veidi arstidega rohkem suhtlema, sest sellisel asjal on tagajärjed. Kuulsin siis arstilt, et ta on näinud palju tüdrukuid, kes tahavad nii väga kaalust alla saada ja saavadki. Aga kui sellist asja ei konsulteeri arstiga, siis tekivad tüsistused, mis võivad mõjutada inimest elu lõpuni. Südamekahjustused, maksakahjustused, neerukahjustused, viljatus, isiksuse muutused, muutused ajus, luude hõrenemine, immuunsüsteemi kahjustused, pidevad tervisekahjustused - kas need ei ole piisavalt hullud? Miks riskida oma tervisega ainult selleks, et saavutada väikseim rõivanumber? Te kõik olete ilusad, kõigil teist on midagi erilist. Pole mõtet tahta olla nagu kõik teised.
Kõige hullem on see, et tihti ei suuda me arvatagi, kes meie seast on söömishäiretega. Näiteks anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli suuri nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega , usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus.
Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Ka selle äärmusega käivad kaasa tüsistused, mida ma isegi ei hakka siia kirjutama, sest see nimekiri on väga pikk.


...
See postitus oli veidi teistsugune kui tavaliselt, ei ole enam igapäevane jutt, vaid päris minu arvamus. Aitäh neile, kes raatsisid lugeda :) 

Sunday, 4 March 2012

“All our dreams can come true – if we have the courage to pursue them.” - Walt Disney







Mõned joonistused jällegi. Üks asi, mille joonistamisega mul on raskusi on käed. Nii et ma harjutasin eile päris palju. Kusjuures, selle roosi joonistamisega tuli mul meelde, et 8. märtsil on naistepäev. Saab issilt lilli jeppiduu ^^ Läheks sõbrannadega linna, aga osad bussijuhid vist streigivad. Vägev ... Kodus tervet päeva passida ka ei kavatse. Äkki siis Mammu juurde juba ööseks, lasnamäel ikka mõned bussid liiguvad. 

Selle video ma pean üles panema. Minu arust imeilus lugu. Ütlesin sõbrannale ka, et ta õpiks selle klaveril selgeks ja mängiks mulle mingipäev.  Lugu on filmist "Nimed Marmoltahvlil".
Ja nii mu õhtud vahest mööduvadki, muusika, joonistamine ja soe kakao. Mõnus :)

Winter sports are so not for me


Eile oli Eesti Laul. Ütleme nii, et ma kartsin hullemat, aga oli ka paar täitsa normaalset lugu. Jään siiski selle juurde, et Lennal läheks Eurovisioonil paremini, aga sellise saateformaadiga temal Eestis võimalust pole. Jah, Oti laul oli ilus, aga et tabada selle laulu võlu tuleb kuulata seda mitu korda. Kui suur protsent vaatajatest teeb seda? Väike. Lenna laul aga on võimsam ja jääb meelde. Aga 67 % helistajatest soovis Otti ja seda nad nüüd said. Kõik mida mina sain on vähe und. Hommikul kohe suusatama. 7,5 km väga libedal rajal minu oskustega. Üllatav, et ma püsti jäin ja mul läks ainult 45 minutit. Ja õnneks ma ei sõitnud üksi tervet rada. Loodan et ma nüüd jälle haigeks ei jää. Pärast ringi oli küll kurk megalt valus, aga nüüd on järele andnud. Aga teisipäevane suusapäev on küll väga küsimärgi all. Ma olen selle 5 aasta jooksul käinud ühe korra suusapäeval ja kokku elus suusatanud nüüdseks siis 5 korda. Ma tean juba ette et see kõik saab üks suur feil olema.
Ja lõpetuseks, nagu ma lubasin, mõned eilsed pildid :)






Saturday, 3 March 2012

Oehh .

Eestis on ikka nii palju andekaid inimesi. Käisin täna sõbranna esinemist vaatama VHK muusikamajas. Teate mis tunne on olla ruumis, kus ümberringi kõik on nii andekad? Nagu, esimese klassi lapsed esitavad omaloomingulisi palu viiulil ja klaveril. Ja need kõlasid nii hästi. See kontsert täiesti üllatas mind, kõik tundus nii tore ja  kuna pealtvaatajaid oli vähe, siis oli seal päris hubane. Ja süüa sai, põhiline on see ^^
Siis chattisime veidi Vapis. Mitte et mul oleks kõht tühi olnud, aga midagi magusat võib ju ikka võtta. Nüüd on minek Kiili Eesti Laulu vaatama. Traditsioon siiski. 


Kõik arvatavasti teavad, et praegu käib katsetele regamine ja varsti tuleb 9. klassi õpilastele väga pingeline aeg. Arvatavasti ei pea ma tegema 4 kooli katseid, aga proovin siiski VHK sotsiaalharru. Mulle meeldivad keeled ja neid on seal küllaga. Ainuke probleem on see, et katsete jaoks tuleb õppida. Suur uudis, eks. Aga minu motivatsioon on null. Pole aega ka nii palju selle jaoks. Kaisa tahtis juba ammu, et ma huvi pärast prooviks, ilma õppimata. Aga ma kavatsen mingil päeval end ikkagi kokku võtta. Lõpliku otsuse teen aprilli lõpupoole, siis kui kõik katsed on tehtud ja tulemused teada. 

Õhtu poole panen veel pilte üles. Võib olla isegi hommikul. Ilusat nädalavahetust teile :)