Luberon

Kolmapäev on Saint-Remy-de-Provence linnas turupäev. Hommikust saati on kitsad vanalinna tänavad täis müügilette. Värskendavalt vähe on aktiivset müüki, saabki lihtsalt mööda tänavaid kulgeda. 

Turg nähtud, võtsime suuna Luberoni piirkonna väikestesse küladesse. Luberon on Provence sees pisem piirkond. Eeltööd tehes jäi mulje, et iga kolmanda Prantsusmaa küla puhul öeldakse, et tegemist on "Prantsusmaa ilusaima külaga". Siiski õnnestus valida välja lisaks eilsetele külakestele 6 küla, millest neljas me ka käisime.

Esimene peatus oli Goult. Tegemist oli väga vaikse külakesega, kus peale väikest jalutuskäiku võtsime ette lõunasöögi. Kuna siinsetes riikides inimesed valdava osa maist kogu aeg pühi peavad, siis oli ka sel päeval lahti umbes kaks restorani. 

See päev oli kusjuures esimene sooja ilmaga päev meie reisi jooksul. Seega saime korralikult terrassi peal küpseda.

Järgmisena võtsime suuna linnakesse Roussillon, mis asus 10 minuti kaugusel. Ka seda peetakse üheks ilusamaks külaks Prantsusmaal ja ta on tuntud oma ookrikaevanduse ja ookrirohke maastiku poolest. Igast suunast on võimalik tabada punaseid kivimeid.

Põhimõtte pärast läksime ka linnakesse, millest kõige rohkem räägitakse. Nö "kõige ilusam prantsuse küla". Gordes oli üpris ülerahvastatud mägilinn. Ütleks, et ka kaugelt vaadates saaks efekti kätte. Leidsime koha parklas, kasutasime tasuta 30 minutit parkimist (edasi oleks 6 eurot olnud) ja tegime tiiru peale. Ei jätnud erilist muljet.

Viimasena valisime endale sihiks Menerbes küla. Samuti vaikne külake, aga ilusa vaateplatvormiga.

Vangla

Edasi läksime oma kodulinnakesse tagasi ja otsisime söögikohta. Kuna reserveeringut polnud, siis parematesse kohtadesse ei saanud aga süüa ikka leidsime!

Samme kokku: 18185 ainult!