Moheri kaljud ja Galway

Doolini majutus oli väga mugav B&B. Taaskord kostitati mitmekäigulise hommikusöögiga, kusjuures toonitati, et maksimaalselt kasutavad oma aia vilju. 

Peale hommikusööki võtsime suuna Moheri kaljudele. Kokku matkasime ca 9 km ja jumal tänatud, et otsustasime täpselt nii pikalt matkata. Matka alguses oli nähtavus täiesti olematu ja tundsime nagu seisaks maailma lõpus. Ookeani kohinat kuuled, aga isegi värvi ei erista. Kehva nähtavuse tõttu päris lõpuni ei matkanud, vaid suundusime enne 5 km tagasi. Üpris samal hetkel kui ümber pöörasime jõudis udu natuke taanduda ja õnnestus siiski midagi ka näha. Sattusime rajal ka mõndade matkalistega jutustama, iirimaale kohaselt on kõik väga lahked teretama ja juttu ajama.  Viimased 500m parklasse kõndides saime mõned piisad vihma ja hiljem autos olles juba kallas. Kohtasime üht matkaseltskonda hiljem Galways uuesti ning nad jagasid meiega kaadreid sealsest vihmast. Meil väga vedas, et kuivalt pääsesime.

Peale matka võtsimegi suuna Galwaysse. Sealne B&B omanik oli vana iiri proua, kes suvisel hooajal pakub majutust ja talvisel ajal puhkavad ja reisivad ise mehega. Tädi ise kippus palju jutustama ja tegi väga head terviseleiba (health bread). Siin linnas hakkasime vaikselt tuure maha võtma, jalutasime mööda tänavaid, läksime varem koju ja kulgesime. 

Galway üllatas oma kanalite rohkusega. Seal kulgeb üks lühimaid jõgesid ja jõe ümber on väga armsad kodud rajatud  

Parim hetk: P-l kui udu kaljudel taandus, G-l kui pitsa lauda toodi.

Dingle ja Doolin

Selle päeva kilometraaž oli üks suuremaid. Tutvusime viimase planeeritud poolsaarega Dingle poolsaare slea head drive mööda sõites. 

Sõidutee kulges üle ojakese

Ronisime ka läänepoolsemasse tippu, Dunmore head. Lühike matk pakkus ilusaid vaateid kaljudele ja lammastele. Põnev on ka see, et just siin piirkonnas filmiti osa Star Warsi uuematest filmidest.

Hiljem otsisime ülerahvastatud Dingle linnast läbi raskuste ühe parkimiskoha ja vaba laua lõunasöögiks.

Dingle vesised tänavad

Selleks hetkeks oli ilm jälle vihmane ning mõnest punktist turvalisuse huvides loobusime. Lootsime teha tagasiteel jalasirutus- ja kohvipausi, aga tuli välja, et Adare on lihtsalt üks pikk ummik. Pidime jätma selle linna avastamise järgmiseks korraks.

Õhtuks jõudsime Doolini majutusse. Tuleb välja, et Doolinis pole ühtegi poodi, aga on 4 pubi. Pubis mängitava live muusika poolest on linnake ka eriti tuntud. Meie majutaja andis meile soovituse, keda kuulama minna. Põhiline muusik kahjuks ise ei mänginud, aga muhe kogemus oli sellegipoolest. 

Doolini vesi maitses täiesti kohutavalt, konkreetne hallituse maitse oli küljes. Eelistasin olla igal võimalusel pigem dehüdreeritud.

Parim hetk 7.08: dunmore head.

Kerry poolsaar

Alustasime oma päeva väga vara, sest plaanisime kella seitsmeks olla juba Kenmares tagasi. Selle päeva eesmärk oli üks turistikamaid poolsaari - Kerry. Kogu Iirimaa läänerannik on väga hästi tähistatud ja mööda seda kulgeb Wild Atlantic Way. Lisaks sellele on Beara, Dingle ja Kerry poolsaartel eraldi parimate vaadetega trajektoorid tähistatud. Üks hea asi, mida nad enne masu jõudsid rahaga ära teha.

Kasutasime seda kaarti 

Staigue stone fort

Veel üks põhjus vara startimiseks oli jõuda Kerry kaljudele enne kui kari turiste selle täielikult vallutanud on. Meid õnnistati taaskord väga hea ilmaga. Terve reisi jooksul jäi vihm alati pidama kui me autost välja astusime ja kaljudel olles nägime isegi päikest.

Kerry kaljud olid täiesti vapustav vaatepilt. Rohkem ei oskagi kirjutada, pildid ütlevad rohkemat.

VÄGA tuuline oli

Plaanisime teha romantilise pikniku, aga liiga tuuline oli.

Ujukaid tassisime terve reisi kaasas, aga täpselt nii hea rannailm oli.

Ross castle

Ootamatult on Iirimaal väga hea kohvikultuur, igal pool on esindatud jääkohv, mocha ja flat white. 

Muckross abbey

Torc waterfall

Molls gap

Väidetavalt on Kenmare tuntud oma toidumaastiku poolest. Õhtuks olin ehku peale meile reserveerinud laua ühes restoranis. Hiljem ütles meie majutaja, et see on linna parim resto.

See oli minu elu parim leib.

 Parim hetk: toidukogemus!