Doolini majutus oli väga mugav B&B. Taaskord kostitati mitmekäigulise hommikusöögiga, kusjuures toonitati, et maksimaalselt kasutavad oma aia vilju.
Peale hommikusööki võtsime suuna Moheri kaljudele. Kokku matkasime ca 9 km ja jumal tänatud, et otsustasime täpselt nii pikalt matkata. Matka alguses oli nähtavus täiesti olematu ja tundsime nagu seisaks maailma lõpus. Ookeani kohinat kuuled, aga isegi värvi ei erista. Kehva nähtavuse tõttu päris lõpuni ei matkanud, vaid suundusime enne 5 km tagasi. Üpris samal hetkel kui ümber pöörasime jõudis udu natuke taanduda ja õnnestus siiski midagi ka näha. Sattusime rajal ka mõndade matkalistega jutustama, iirimaale kohaselt on kõik väga lahked teretama ja juttu ajama. Viimased 500m parklasse kõndides saime mõned piisad vihma ja hiljem autos olles juba kallas. Kohtasime üht matkaseltskonda hiljem Galways uuesti ning nad jagasid meiega kaadreid sealsest vihmast. Meil väga vedas, et kuivalt pääsesime.
Peale matka võtsimegi suuna Galwaysse. Sealne B&B omanik oli vana iiri proua, kes suvisel hooajal pakub majutust ja talvisel ajal puhkavad ja reisivad ise mehega. Tädi ise kippus palju jutustama ja tegi väga head terviseleiba (health bread). Siin linnas hakkasime vaikselt tuure maha võtma, jalutasime mööda tänavaid, läksime varem koju ja kulgesime.
Galway üllatas oma kanalite rohkusega. Seal kulgeb üks lühimaid jõgesid ja jõe ümber on väga armsad kodud rajatud
Parim hetk: P-l kui udu kaljudel taandus, G-l kui pitsa lauda toodi.
No comments:
Post a Comment