Verona

Alustuseks paar telefoniga tehtud pilti:

Selline pilt avanes mulle Veronast lahkudes. 

Kohustuslikud pitsapildid pitsariigist.

See ei näe hea välja, aga maitse oli super. Tänu tripadvisorile leidsin väikse putkakese, mis müüs ainult pitsat ning seda kaalu järgi.

Nutellapitsat kellelegi?

Plaan oli Veronas veeta kaks ööd, aga lõpuks otsustasin minna teiseks ööks Gardasse. Kohe peale Verona bussijaama saabumist sain kokku kohalikuga, kes toppis mulle kätte Verona 24h turistikaardi. Seega puhkus on nõrkadele ja esimene õhtu möödus suuremate vaatamisväärsuste vahet joostes. Peab mainima, et Julia "kodus" paarikeste vahel üksi käia on omamoodi komöödia. 

Vaade Julia rõdult. Turistikarjad.

Verona on linn nagu linn ikka, aga seni on teised kohad Itaalias mulle rohkem muljet avaldanud. Peale Veronat võtsin ette väsitava sõidu Austriasse. Bussiga Udine, pool ööd Udine bussijaama lähistel ja ööbussiga Grazi. Itaaliasse jõuan tagasi juuli teises pooles. Seni teen väikse pausi pitsa-pasta-gelato elust :)

Ciao!

Lake Como

Nagu varem sai öeldud, siis ma järvest endast pilte eriti ei teinud. Googlest leiab neid pilte iga nurga all ja iga ilmaga. Meil valitses aga täielik äiksetorm, mis muutis väiksed tänavad eriti armsamaks ja sombusemaks.

Sõitsime ringi Leccos, aga pildid on Bellagio külast:

Parim osa oli järve äärest tagasi sõitmine. Nimelt olid suurest vihmast tekkinud mäe külgedele loendamatud joad, mis loomulikult voolasid autoteele. Sõit tagasi koju oli kõvasti pikem kui sõit järve äärde.

Bergamo

Ühel varahommikul ajasid viis patsaani peale kahte unetundi end püsti ja sõitsid Sardiiniast tagasi Milaanosse. Edasi ootas teisi Tallinn, mind aga Bergamo, kus ma veetsin kolm päeva. Ööbisin siin kahe kohaliku juures ja lisaks käisin kolmanda kohalikuga lõunal. Mõnes mõttes lihtsustab selline korraldus reisi, sest söögikohad valib keegi teine ja ise peab vähem eeltööd tegema.

Esimese päeva jooksul tegin 28 0000 sammu ja käisin jälle ära Citta altas. Ma olen korra Bergamos käinud, aga sel korral ainult ühe päeva. Seega ma ei loe seda Itaalias käiguks. Seekord oli mul aga aega vaadata detaile, nautida vanalinna atmosfääri ja kitsaid tänavaid.
Esimese päeva ilm oli väga soe, aga mitte tappev nagu eelmine nädal Sardiinias. Järgmisel pärastlõunal läksime Leccosse ja Bellagiosse, kus järveäärne kant ikka täielikult oma iseloomu näitas. Kaela saime terve äiksetormi. Ütleks et väga meeldejääv: vaatega järvepilte saan ju netist ka vaadata, aga sõita mööda mägiteid loendamatute jugade vahel mitte. See-eest gelato tegi vihmases külakeses olemise väga magusaks. Seni parim jäätis, võtsin pistaatsia, crema di nonna ja kookose. Järve pildid tulevad järgmise postitusega.

Bergamos kuuleb üldiselt võrreldes saartega rohkem inglise keelt ja peetakse vähem siestat. Kõikjal on imeline arhitektuur, detailirohked kirikud ja katedraalid. Inimesed on võrreldes Lõuna-Itaalia ja Venetoga kinnisemad ja vaiksemad. Ma ei mõtle seda halvas mõttes, ma lihtsalt ootasin siia sõites midagi teistsugust.

Hommikusöögikultuur on minu jaoks loomulikult harjumatu. Kui Eestis on hommikusöök minu suurim ja tähtsaim söögikord ning ma võtan selle jaoks pikalt aega, siis siin mu üks host piirdus ainult kohviga ja teine puuviljadega. Viimasele tegin hommikul ikka korraliku scrambled eggs portsu. Midagi, mida ta ise hommikul ei teeks, aga ta oli vaimustuses :)

Bergamo on tuntud kui stracciatella sünnimaa. Lisaks on kohalikud road polenta ja casoncellid. Polenta on populaarne kogu Põhja-Itaalias, aga eriti siin linnas. Viimane kujutab endast aga täidetud pastat. Traditsiooniliselt tehti seda rooga ülejäänud sea- või veiselihast. Kastmes on rohkelt võid, peekon, salvei ja juust. Pean tunnistama, et sõin seda siin linnas kaks korda. Esimene oli okei, aga teine oli lausa parim pasta mu elus. Kohutavalt rammus ja täitev, aga sel päeval olingi 35 000 sammi teinud ning võisin seda endale vägagi lubada.

Casoncelli

Minu viimase õhtu host :)

Ciao!

Viimane päev saarel

Postitused on olnud viimasel ajal väga tiheda graafikuga, aga otsustasin siiski teha veel ühe, sest on võimalus, et enne juulit uut ei tule. Täna on meil viimane päev Sardiinias, homme lendavad teised tagasi Tallinna ja mina jätkan teekonda Põhja-Itaalias.

Kõigepealt paar pilti eilsetest kaljudest. Kunagi kauges tulevikust saab ehk ka videosid Rasmuse poolt ;) Hüppasime kuskil 10-12 m kõrguselt veidi alla ja ulpisime niisama.

Viimane õhtu sai veedetud Algheros ja hetke seisuga on meil 3 tunni pärast äratus, et hakata liikuma tagasi lennujaama. Kes ütles, et reisimine on alati puhkus..

Tulevane auto?

Neil on siin saarel väga teemas korgid ja korall. Mida nad kõike ei tee nendega, tõesti on põnev vaadata.

Targad sõnad.

Ka targad sõnad.

:)

Torre dei Corsari

Täna teeme pastat, homme teeme pastat..

Loodan, et te ei tüdine minu pildirohketest postitustest. Siin lihtsalt on kõikjal nii fantastiliselt armas, et mul on pidev vajadus klõpsida. Oleme nüüd teist päeva Torre dei Corsaris, mis on märgatavalt kallim ja vähem mägisem kui Baunei. Wifi on siin kohalikus baaris, kus me eile piljardit mängisime.

Itaalias on jätkuvalt kuumalaine, aga vaatasin, et järgmine nädal saan vahelduseks lausa äiksevihma.

Muide, mu keskmine nimi on nüüdsest vist Okas või Terav vms. Mitte, et ma oleksin niivõrd teravkeelne, ma lihtsalt pidevalt koperdan oma sääred katki. Kogu. Aeg. 95% alkohol kulub marjaks ära.

Vahelduseks mõned faktid siinse elu kohta. 

1. Sääsed on täiesti olemas, nad lihtsalt ei pinise. Salakavaluse tipp.

2. Kohalikele ei meeldi, kui sa paljalt ringi käid. Ja paljas olemise all ma ei mõtle nudismi, vaid näiteks särgi kõhule sidumist. 37 kraadi juures ju tahaks veidi jahutust, aga kohalikud viskavad sulle kurja pilgu ja annavad kehakeelega mõista, et hoia end veidi tagasi. Kuttidel kästi ka särk korralikult selga panna.

 3. Pääsukesi on siin palju. Ja üldse loomi ja lindusid. Hommikul näiteks nägin rebast (lisaks kõigile kiisudele ja kutsudele). Saskia ütles, et nägi jäneseid.
4. Apartmendis puuduvad siin absoluutselt kõik põhiasjad. Seep, WC paber, rätikud, linad, õli, sool, pesuvahendid- milleks??
5. Meie naabrid on itaallased, nende koera nimi on Pasta.
6. Toidu hinnad on suhteliselt kallid võrreldes Eestiga. See-eest need juustud, pestod ja õlid..
7. Kohv on kallim, kui sa maha istud ning service eest tuleb tavaliselt lisaks keskmiselt 2 eurot.
8. Pizzeriad ja ristoranted avatakse enamasti 19.00, enne seda söömisega võib raskeks minna.
9. Aaloe kasvab siin iga nurga peal. Okei, mitte päris nii, aga ikka korralikult.
10. Marru soovib lisada: Jätke meelde, siin on palju mägesid ja 180-kraadiseid kurve. Rendiautoga läks meil õnneks hästi - piisavalt võimsa mootoriga ning manuaal. Küll aga said hea trenni omale Marru sääremarjad, mis täna mõnusalt tunda annavad. No tehke ise kuus tundi sääremarjadele trenni...

Hommikul ärkasin selle peale, et kuulsin õuest eesti keelt. Varsti sain aru, et ma polnudki viimane, kes ärkas. Teised lihtsalt polnud veel magama läinud. Tänase päeva algus kujunes niisiis selliseks, et teised läksid magama ja mina ootasin päikesetõusu. 

Siin kandis kasutatakse katuse asemel viinamarjataimi

Kaljude pildid tulevad järgmise satsiga ;)