Sintras turnimine

Hoiatan, tegu on rohkete piltidega postitusega! 

Plaanitud teine päev Sintras algas samamoodi rongijaama sekeldustega. Streiki ei olnud, aga piletite ostmine ei läinud üldse libedalt. Siin on rohelise ja valge kaardi süsteem. Suurt vahet neil kaartidel pole, aga rohelisega saab sõita ka Lissabonist üle silla lõunapool. Masinast antakse sulle automaatselt ainult valget kaarti. Kohalikud ise ka peavad seda lolliks süsteemiks. Tuleb välja, et ka valgeid on erinevaid - ühel on nurgelised otsad (see on metroo ja buss), teisel on ümarad otsad (selle saime rongijaamast). Kuigi ausalt ma arvan, et see ümar anti meile rongijaama töötaja laiskusest, sest tegelt peaks saama eelmise pileti peale lihtsalt uue laadida.. Igatahes, läksime meie õige ümara kaardiga õige piletiautomaadi juurde, aga piletit osta ei saanud. Tahtsime inimese käest kassast siis osta, aga töötajaid polnud putkas. Tule veel varuga rongijaama! Suurt kasu pole, lihtsat vaatad kurbusega, kuidas rong su silme ees ära sõidab ja sina ilma piletita perroonil seisad :)

Erinevad valged kaardid

Kes läheb Lissaboni kuni kolmeks päevaks ja plaanib ka kultuurne olla, siis Lissaboni kaardiga saab tasuta ühistranspordiga (sh Sintra ja Cascais rongid) sõita. Vähem sahmerdamist, lihtsalt valideerid iga kord. Jänest siin riigis sõita on riskantne, rongis kontrollitakse alati, bussis oleme ka korduvalt kontrolle näinud. 

Käisime seal

Tagasi toredate seikluste juurde. Alustasime rännakut läbi Vila Sassetti, ilus tee läbi ilusa aia. Pärast aeda läks tõus järsemaks, aga rännak ise polnud üldse pikk. Google mapsi andmetel võtaks see ülesmäge rännak mööda autoteed 1h20min, meil mööda matkarada võttis ca 30 minutit (Vila Sassetti algusest). Kui kellelegi öelda, et oled Pena lossi jala teel, siis küsitakse "kas ikka tead, kui kaugel see on?!?" Tuktukid, hop-on-hop-off bussid jne viiksid meeleldi su ise üles, aga see vaade ja need aiad jääksid ju nägemata! 

Raja kõrval oli osa ajast selline kivisein

Muidugi Pena aia algusest Pena paleeni oli ka kilomeetri jagu kõndimist ja siis nägime seda ägedat lossi! Tegu on ühega maailma kümnest ilusaimast lossist. 

Kõige pikem järjekord tänase päeva jooksul oli kindlasti paleesse sisse minemiseks. Enne seda olime aia alguses juba piletit näidanud ja ei osanud järgmist ummikut isegi oodata. 

Lossis sees oli liikumine kindlas suunas ja isegi rahvamassidest hoolimata kulges kiiresti. Siis jõudsime aeda ja saime aru, et meie ees on 200 hektari jagu maad. Kiire jalutuskäik aias kujunes koos paleeskäiguga vähemalt kolmetunniseks. 

Aa, Sintra kõige kõrgemas tipus on üks rist, mille kõrval me sõime kaasa ostetud saiakesi. Kõik saiakesed olid ekstra magusad ja pärast oli väga läila olla. Tigelada oli neist mu lemmik, natuke kohupiimase maitsega. 

Lossipargis oli ka väike aiamajake

Mina ei teadnud, et luiged nii armsasti söövad:

Moori lossi vaatasime ainult väljast ära, ei hakanud end enam väsitama ja capo do roco jääb ka järgmiseks reisiks. Tagasi rongijaama jõudes oli meil 30 000 samnu täis ja kõht lõpuks tühi. 

Samme kokku: 37 084

Kulutatud kalorid on võrdelised 14 munaga

Parim hetk: luiged söömas!