Lõuna-Iirimaa

Tänaseks olid liiklusreeglid juba enam vähem selged, aga õnneks on kõikjal pidevalt ka meeldetuletused

Esimesel võimalusel sõitsime edasi, sest vahemaad on pikad. Meid ootas Rock of Cashel, mis on üks tuntumaid Iirimaa ajaloolisi ehitisi. Mina ISIC kaardi omanikuna saan igal pool tudengihindu nautida ja selline kaart nagu Open Heritage Card maksab mulle aastaks 10 eurot. Tsiteerides Casheli piletimüüjat "my GOD what a bargain!". Võtsime seal tunnise tuuri, mis andis kogemusele väga palju juurde. Giid rääkis tõesti hästi ja seda nii sisulises mõttes kui aktsendi mõttes.

Järgmisena sõitsime lõpuks sinna, mille pärast vähemalt mina Iirimaale tulin - loodusesse. Nautisime kaljuseid vaateid Ardmore matkarajal. Tuul oli metsik, aga vaade siiski imeline.

Iiri maitsed

Teel järgmisesse öömajja külastasime veel paari sadamalinna. Samal ajal läks ilm aina trööstitumaks.

Cobh oli meie jaoks täielik üllatus. Oma esimesse reisikavasse me teda ei plaaninud, aga miskipärast eelmisel õhtul otsustasime selle siiski kavasse lisada. Majad olid värvilised, jäätis oli olenemata vihmasele ilmale kosutav ja meile leidus üks parkimiskoht.

Kinsale sadamalinna jõudmise ajaks oli üldiselt väga märg olla. Tegime jalutuskäigu värviliste majade vahel ning ronisime sooja autosse tagasi.

Cobh

Vahepeal jõudis nähtavus halveneda

Kinsale

Õhtuks jõudsime oma uude pesasse Kenmare linnas. Leppisime kokku, et seal võib ka tulevikus ööbida ja lääneranniku avastamiseks on see üks logistiliselt paremaid baase. 

Parim hetk: Ardmore kaljurada