Järgmine pesa oli meil Zlatiboris. Tegemist on muidu suusakuurortiga, aga selle ümbruses on mitu loodusparki ja peamiselt neid me sihtisimegi. |
| Lambad iga nurga peal ja keset teed |
Teele jäi muidugi jälle paar teesulgu.
Aa ja loomulikult saime 18 km/h veoki järel mäest üles sõita 🙃
Aga saime korralikult mägede vaateid nautida ja Zimmerit kuulata.
Enne Zlatibori minekut tegime peatuse Gostilje kose juures.
Jõudsime mööda käänulisi teid lõpuks majutusse. Keda polnud oli muidugi inimene võtmega. Lõpuks 25 minutit hiljem siiski saabus omaniku abiline, kes muidugi ei räägi inglise keelt. Küll aga kohalikele kohaselt rääkis ta meiega siis lihtsalt kõvemini serbia keeles edasi.
 |
| Ootasime majutuse ees asjapulka liiga kaua, aga kohalikud koerad alati toetavad |
Zlatibor ise oli kuurortlinn, väga teistmoodi kui teised Serbia linnad. Üpris kommertsliku vaibiga.
Planeerisime teha natuke erilisema õhtusöögi. Kahjuks öeldi meile, et neil on firmaüritus ja ei saa meid vastu võtta. Küll aga pakkusid meile lohutuseks mulli ja näksi!
No comments:
Post a Comment