Zemun

 Viimane majutus sattus meil väga kõrvalisse piirkonda, aga asus vähemalt mõne minuti autosõidu kaugusel lennujaamast. Otsustasime võtta veel viimasel õhtul ette sõidu Zemuni, mis on linn linnas. Ametlikult on see Belgradi osa, aga kohalikud ütlevad siiski, et nad on Zemunist pärit. Piirkonnal on ka oma ajalooline roll Serbias. 

Parkimisega on seal kehvasti ja nagu varem mainitud, vajab parkimine telefoninumbrit. Seega panime auto lidli parklasse, mis andis meile 120 minutit tasuta parkimist ja marssisime Zemuni keskuse poole.

Üldiselt on meie kogemus kõigis jõega suurlinnades, et teisel pool kallast on õhtuti alati lahedam melu. See oli nii ka Roomas ja Firenzes. Zemun oli õhtul väga mõnus, oli näha armsaid söögikohti ja tulede mäng andis selle linnaosale täiesti uue hingamise.

Jalutasime mööda tänavaid, sõime eluhead jäätist ja natukene virisesime, et viimane majutus polnud Zemuni valitud. Jäätisest kahjuks pilti ei teinud, aga maitsete seas oli ajvar, juust, vein, brändi, moonijäätis jne. Kõik olid väga kvaliteetsest toorainest ja oleks tahtnud rohkemaid proovida.

Plazma shake. Plazma on nende küpsise bränd, seega see on illegaalselt rammus kokteil.

Hommikul varustasime end poes magusaga ja üritasime pagariäris oma viimaseid dinaare laristada. Saime raske kotitäie burekit ja vanillipirukat, aga ikka läks ainult 3 euri eest dinaare. Õnneks on lennujaamades annetuskastid!

Tagasilend Riiga oli eeldatust lühem ja nüüd on meil veel vaja Riias veel kolm tundi oodata enne kui saame jälle kodust õhku hingata.